paragripiviirused Soolestiku põletikud Entero-, rota-, kaliitsiviirused Saastunud vesi, toit Ajukelmepõletik Herpes Simplex viirus. Piisknakkus, saastunud vee, Tsütomegalo-, entero-, toiduga. Puukidega puukentsefaliidi viirused ülekantav Soolatüükad, papilloomviirused Kontakti teel kündüloomid AIDS HIV1, HIV2 Sugulisel teel, vere kaudu, rinnapiima kaudu 9. Lüütiline tsükkel viiruse paljunemisel Bakteriofaag kinnitub raku pinnale Sisestab oma DNA rakku Ensüümide abil sunnib rakku tootma viiruse DNAd Sunnib rakku tootma viirusrakke Rakus tekivad uued viirusosakesed Need väljuvad rakust. 10. Viiruste rakendusalad, tähtsus looduses
piisknakkusena. Sümptomid sarnanevad paragripiviiruste põhjutatud sümptomitega. DNA- viirustest tekitavad hingamisteede põletikke adenoviirused. Enteroviirused: paljunevad soolestiku rakkudes ning põhjustavad soolepõletikke ja kõhulahtisust. Need on väga stabiilsed viirused vees ja väliskeskkonnas, ka happelistes tingimustes. Reeglina möödub nakkus kergelt. Retroviirused: Inimesel esineb peamiselt kahe retroviiruse nakkust: Leukeemia HIV1 Leukeemia nakkus toimib kolmel moel: 1) rinnapiimaga emalt lapsele 2) sugulisel mehelt naisele 3) vere kaudu Erinevalt leukeemiale HIV1 kutsub esile nakatunud rakkude surma. See levib nii hetero- kui ka homoseksuaalse kontakti, vere ja sünnituse ning rinnapiima kaudu. Nakatumine viib immuun- süsteemi nõrgenemiseni. Gripiviirus: Gripp on äge hingamisteede haigus, mida põhjustab nakatumine gripiviirusega. Nakkus tabab nii ülemisi kui ka alumisi hingamisteid, kus viirus hakkb paljunema
immuunvatuse. 4. Milliseid haigusi tekitavad herpesviirused? Tuulerõugeid, Epstein-Barri virus võib põhjustada nõrga immuunsüsteemiga inimestel kasvajaid. 5. Millised haigusi tekitavad pappilloomviirused? Pappilloomviiruste onkovalgud kutsuvad esile reeglina lokaalse healoomulise kasvaja tekke, mida tuntakse papilloomide või rahvakeeles soolatüügaste ja konnasilmade all. 6. Milliseid hagusi põhjustavad HIV 1 ja HTLV-I? HTLV-leukeemia ja HIV1 immuunpuudulikkuse viirus, kaugelearenenult nimetatakse AIDS-iks. 1. Milliseid viiruse omadusi kasutatakse geenitehnoloogias? Viiruste kasutamine geenitehnoloogias põhineb nende võimel efektiivselt siseneda rakku ja kanda sinna üle enda genoom. 2. Mis on viirusvektor ja milleks neid kasutatakse? Asendades viiruse genoomis mõne viiruse geeni rakulise geeniga, on võimalik ka see viiruse abil teatud kindlasse rakku toimetada
substraat või produkt, mistõttu peab inhibiitor olema siirdeolu isosteeri (hüdroksüetüleenamiini) sarnane. Proteaasi inhibiitorid, PI-d - saqinavir, ritonavir, indinavir, nelfinaqvir HIV-i proteaas katalüüsib peptiidide hüdrolüüsi, mille tagajärjel kapsiid rakus laguneb. Proteaas koosneb kahes identsest subühikust, mille vahel asub aktiivtsenter. Kummalgi subühikul on neli katalüütilist piirkonda, S1-S4 ning S1'- S4' vastavalt. Samuti esineb proteaas kahes variandis, HIV1 ja HIV2. HIV- proteaas võib lõigata peptiidsidemeid Pro ja Phe/Tyr vahel, mida imetajate proteaasid ei tee ega ole erinevalt HIV proteaasist sümmeetrilised. Substraadi vastavaid jääke tähistatakse P1-P4 ja P1'-P4'. Kuna proteaasi inhibiitori vastu tekib viiruse mutatsiooni tõttu resistentsus, tuleb neid kasutada kombinatsioonid NRTI-de ja NNRTI-dega. Saquinavir on 100x selektiivsem HIV1 ja HIV2 proteaasi suhtes inimese
· Sugulisel teel on ka võimalus nakatuda täitõppe ja sügelistesse, kuid nakatumine võib toimuda ka voodipesu kaudu. Satikad on lamedad kolmnurksed kubemekarvde külge, kusjuures nende liikumine ja hammustamine tekkitab sügelemist. All vasakpoolsel pildil näed sügelislesta ja paremal täisid! · Üks väga ohtlik haigus, mis levib sugulisel teel on AIDS. Haiguse tekitajaks on kaks suguluses olevat inimese immuunsuspuudulikkuse viirust HIV1 ja HIV2. Selle haiguse peiteaeg on pikk, kusjuures saab seda eristada kahte staadiumi. Esimene staadium on sellese haigusesse nakatumine ja selle viiruse paljunemine. Teise staadiumil mil (68 aastat) viiruste paljunemine veres väheneb. Lõpuks algab uus viiruse paljunemine veres. See kahjustab juba tugevasti immuunsussüsteemi. · 3 6 kuud pärast nakatumist on võimalik kindlaks määrata HIV olemasolu veres. Igal haigusel,
Kahe genoomikoopia ja tRNA assotsieerumine promob pungumist. Pärast rakust lahkumist lõigustab viiruse proteaas gag ja gagpoli, et teha RT ja moodustada virioni südamik. See proteaas on ka rünnatav. Viirused mõmm :) 05/06 HIV Patogenees. Peamine determinant patogeneesis ja haiguses on viiruse tropism CD4 ekspresseerivatele Trakkudele ja makrofaagidele. Vaginaalne ja anaalne vahekord: HIV1 infitseerib/kinnitub Langerhansi ja dendriitrakkudele (DC_SIGN) epiteelis, need liiguvad lümfisõlme. Anaalvahekord võib olla kõrgema riskiga, kuna T–rakke, millel on rohkelt koretseptoreid, eraldab jämesooles viirusest vaid üks rakukiht. Makrofaagse rea rakud ekspresseerivad nii CCR5 kui CXCR4 kemokiiniretseptoreid, neid infitseerivad M– ja T–troopne HIV. Makrofaagid on ilmselt peamine HIVi reservuaar ja levikutee. Gp120 mutatsioon muudab viiruse tropismi makrofaagidelt CD4le