USDA mullaklassifikatsioonide ühikutel ja ülesehitusel. WRB-s-muldade eristamisel aluseks on:a)mulla diagnostilised horisondid b)diagnostlised tunnused c)diagnostilise väärtusega mullamaterjalid.Olulisemad on nähtavad tunnused mullatekkeprotsesside ees. Klimaatilisi parameetreid (sademed, temp) ei arvestata, arvestatakse aga muldade majandamist mõjuvate tunnustega(nt kivisus).Kõige üldisem muldade jaotus koosneb 30 ühikust.Eestis esinevad järgmised reference basd:1)histosols-turvasmullad vähemalt 50 cm turbakihti,suurem osa meie madalsoo siirdesoo ja rabamuldadest.2)anthrosols- tugevate inimjõu tunnustega mullad,linnamullad,karjäär-,deluviaal-,väga tugevasti kultuuristatud aiamullad. 3)leptosols-massiivse kivimi(graniit, paekivi, liivakivi) peal olevad mullad,kivim on maapinnale lähemal kui 30 cm,meil papealsed mullad,osad rähkmulladi.4)fluvisols-veekogude ja vooluvete otsesel mõjul tekkinud mullad,lammi-ja rannikmullad
Muldade klassifitseerimine põhineb väliolukorras määratavatel tunnustel. Olulisemad on nähtavad tunnused mullatekkeprotsesside ees. Klimaatilisi parameetreid (sademed, temperatuur) ei arvestata, arvestatakse aga muldade majandamist mõjutavate tunnustega (nt. kivisus). Kõige üldisem muldade jaotus (I tase) koosneb 30 ühikust (sellise suure ühiku nimetus on (reference base). Eestis esinevad järgmised reference base'd: Histosols (Histosol), nimetuse lõpus olev s tähendab mitmust, ka teiste ühikute puhul kehtib sama reegel) - turvasmullad, vähemalt 50 cm turbakihti (suurem osa meie madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadest). Anthrosols - tugevate inimmõju tunnustega mullad (linnamullad, karjäärimullad, deluviaalmullad, väga tugevasti kultuuristatud aiamullad). Leptosols - massiivse kivimi (graniit, paekivi, liivakivi jms.) peal olevad mullad, kivim on
· P ja K sisaldus väga madal · Profiil A0-E-Bhf-BG-CG, moreenil sl-ls1 profiil A0-Eg-BG-CG · Viljakus sõltuvalt lõimisest IX, harva VII-VIII klass, maaparandus siis kui perspektiiv boniteet 30-40 hp. a. turvastunud leedemullad LG1 · välja kujunenud karbonaadivaesetel kergetel lähtekivimitel (liivadel, sl) LkG muldade edasisel soostumisel metsade all, põhjavesi valdavalt Soomullad FAO - Histosols 23,2% Eestimaast M 13,8% madalsoo S 3,7% siirdesoo R 5,7% rabasoo Madalsoo · alaliselt liigniisked alad (pinnal >30 cm turvast · mineraalainete sisaldus <50% · soomullaks on turbamassi pindmine kiht · põllu või metsa majandusseisukohalt soometsad,-karjamaad,-põllud · veega toitumise tüüp, survelise põhjaveega, üleujutusveega, atmosfäärse toitumisega · teke: 1) mineraalmuldade LG1(-S-R) või G1(-M) soostumisel (turvastumisel)
· Profiil A0-E-Bhf-BG-CG, moreenil sl-ls1 profiil A0-Eg-BG-CG · Viljakus sõltuvalt lõimisest IX, harva VII-VIII klass, maaparandus siis kui perspektiiv boniteet 30-40 hp. a. turvastunud leedemullad LG1 · välja kujunenud karbonaadivaesetel kergetel lähtekivimitel (liivadel, sl) LkG muldade edasisel soostumisel metsade all, põhjavesi valdavalt Soomullad FAO - Histosols 23,2% Eestimaast M - 13,8% madalsoo S - 3,7% siirdesoo R - 5,7% rabasoo Madalsoo · alaliselt liigniisked alad (pinnal >30 cm turvast · mineraalainete sisaldus <50% · soomullaks on turbamassi pindmine kiht · põllu või metsa majandusseisukohalt - soometsad,-karjamaad,-põllud · veega toitumise tüüp, survelise põhjaveega, üleujutusveega, atmosfäärse toitumisega
annaabi.ee 
