elamute esimesed korrused ümber äriruumideks, hiljem lammutati aga paljud keskaegsed hooned täielikult ning asendati uute ehitistega, arvestamata tihti nende arhitektuurset sobivust vanalinnaga. Selle tulemusena on all-linna jäänud püsima mitmed eri ajal ja eri stiilis ehitatud majad. Selle ajastu negatiivseteks näideteks võib tuua Vene-Balti panga hoone ehitamist Väike- ja Suur-Karja tänavate vahele 1912, kus lammutati kaks keskaegset elamut, 1874 ehitatud pompöösset historitsistlikku hoonet Vene 9 (tuntud telegraafihoonena), mis hõmab kolme keskaegset kinnistut, 1912-13 rajatud Pagari tänava hoonestust (tuntud kui KGB ja Siseministeeriumi hooned), mille ehitamisel lammutati mitmeid keskaegseid ehitisi, sh hästisäilinud Hansa kontori hoone Pikk 61, viiekordset kõrget, massiivset ja liigendamata hoonet Pika ja Olevimäe tänava vahelises kvartalis jpt. See protsess oli eriti hoogne alates 1890ndatest aastatest kuni Esimese maailmasõja alguseni 1914. Neil aastail kaotas
Seetõttu oli kujundus küll kompsitsiooniliselt väga tugev, aga aiaga oli siin vähe ühist. Aed on teatavasti neljamõõtmeline kunstiteos, kus aeg on üks olulisemaid komponente - ja kujundajaid. 1920. a-te radikaalsed vormieksperimendid aianduses osutusid ka väga lühiealisteks - peaaegu kõik kadusid ühe kümnendi jooksul. ANDRÉ JA PAUL VERA NING MODERNISEERITUD BAROKK. André Vera, prantsuse maastikuarhitekt, oli üks neist, kes kritiseerisid historitsistlikku lähenemist maastikuarhitektuuris - eriti Le Nôtre'i oma - juba 1912. a. Tema kirjutised mõjutasid ka teisi tema kaasaegseid. Le Nôtre'i ja tema "tõeliselt traditsioonilises prantsuse stiilis" parke kritiseerides kujundasid vennad Vera'd mitmeid aedu ja parke moderniseeritud barokk-stiilis. La Thébaïde, Saint-Germain-en Laye, meditatsioonikeskus, 1920. Suured murupinnad, pügatud pukspuumustrid, Igihaljad puud ja põõsad. Geomeetrilised kujundid. Valitsevatele
loob ja lehvitab jne. Supilinna puitelamud on sama mitmekesised kui inimesed nende sees või hoiakud selle linnaosa suhtes väljaspool seda. Piirkonnast leiab mõned tüüpfassaadide ajastu näited – tõsi küll, kõige väiksemad ja tagasihoidlikumad n.ö. kolmandasse linnaossa mõeldud lahendused. Lihtsaid tagasihoidlikke kööktubadega elamuid, mille arhailised sisedetailid, viltused trepid ja olematu elamismugavus 21. sajandil tõsist jahmatust tekitab. Historitsistlikku dekooriga üürielamuid, Šveitsi stiilis nikerdustega verandadega väikeelamuid. Jõe ääres paikneval Emajõe tänaval üllatavad esinduslikud suurte korteritega elamud, mis pisut jõukamale rahvale mõeldud. Emajõe-äärne soine pinnas on hoonetele huvitavaid deformatsioone tekitanud – nii viltuseid, lainetavate katustega või silmini maasse vajunud hooneid mujal naljalt ei kohta. Supilinn on keskkond, mis on ainulaadne, natuke hull ja nihkes, aga seda äärmiselt sümpaatsel moel.