ning rohkete kõrval-ja majandushoonetega. 18. sajandi lõpupoole domineerisid mitme mantelkorstnaga pooleteise- või kahekorruselised baroksed peahooned, mida iseloomustasid avarad esindusruumid - saal ja paraadtrepiga vestibüül. 19. sajandi alguseks pääses mõjule klassitsistlik stiil. Mõisa peahoone lahutamatuks osaks muutus sammastikuga esikülg, kuna hoone taha jäi tavaliselt väike sümmeetrilisena kujundatud park. 19. sajandi keskpaigast, kui lähtuti historistlikest stiilidest, kasvas pargiarhitektuuri tähtsus. Vabaneti rangest sümmeetriataotlusest nii terve mõisaansambli kui pargi planeeringus. 1918. aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Maanõukogu vastu määruse mõisamaade kontrolli alla võtmise kohta. 10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, millega võõrandati riigi omanduseks kõik mõisamaad. Maareformiga loodi juurde ligi 55 000 asundustalu. 9. Talude kruntimõõtmine. 19
seda katkestaksid lavapildi keerukatest muutustest tingitud pikad vaheajad. Alustas tudengiteatrist. Eelistas platvormlava, mida ääristaks publik kolmest küljest. Tema lavastused võisidküll olla vahepeal ülipedantsed ja ekstsentrilised, ometi avaldas ta tohutut mõju Shakespeare'i loomingu edaspidisele lavastamisele. 28) Frank Benson kuulub Inglise rahvusteatri struktuuri väljatöötajate hulka. Oli teatrijuht ja näitlejaeesmärk kaugeneda historistlikest lavakujundusega lavastustest. Bensoni ja Poeliga seostatakse ka inglise rahvusliku teatri diskussiooni algatamist. Kujundas ansamblimängu. 1883. aastal asutas ta rändtrupi, mis esitas peamiselt Shakespeare'i loomingut. trupp esines igasuvisel Shakespeare'i festivalil Stratford-upon-Avonis peaaegu 30 aastat järjest, ülejäänud aeg möödus ringreisidel. Just need ettevõtmised olid soodsaks pinnaseks Royal Shakespeare Company tekkel.
rohkete kõrval-ja majandushoonetega. 18. sajandi lõpupoole domineerisid mitme mantelkorstnaga pooleteise- või kahekorruselised baroksed peahooned, mida iseloomustasid avarad esindusruumid - saal ja paraadtrepiga vestibüül. 19. sajandi alguseks pääses mõjule klassitsistlik stiil. Mõisa peahoone lahutamatuks osaks muutus sammastikuga esikülg, kuna hoone taha jäi tavaliselt väike sümmeetrilisena kujundatud park. 19. sajandi keskpaigast, kui lähtuti historistlikest stiilidest, kasvas pargiarhitektuuri tähtsus. Vabaneti rangest sümmeetriataotlusest nii terve mõisaansambli kui pargi planeeringus. Järkjärgult kasvas mõisa kui asustuskeskuse tähtsus. Peale mõisniku ja tema sugulaste elas seal ka arvukas mõisapere, mis koosnes lihtrahvast - mõisasse teenima võetud talupoegadest. Mõisateenijate kiht arenes käsikäes mõisamajandusega. Nemad vahendasid taludesse ka mõisakultuuri elemente
annaabi.ee 
