BORIS GROYS "STALIN-STIIL" - kokkuvõte (1/4) Akadeemia 1998 2-5 Sissejuhatus: kuidas historiseerida stalinlikku kultuuri Bolevistlik maailm pidi tulema parem, õiglasem ja ilusam kui eelmine. Kogu maailm tuli allutada ühele instantsile, mis korraldaks kõike. Partei juhtkonnast sai kunstnik, kelle materjaliks oli maailm. Descartes tahtis ka maailma muuta, aga tema otsustas alustada oma mõtete korrastamisest. Marksism kuulutas aga, et mõtlemise muutumine käib keskkonna muutumisega kaasas. Huvitav, kuidas uut maailma loob mõistus, mis on loodud vanade olude poolt
mõtestamist ja neid käsitleva informatsiooni liikumist Konkreetsemalt on kommunikatsiooniajaloo eesmärk analüüsida informatsiooni liikumisviise teatud ajas ja ruumis. Ideaalis on taotluseks rekonstrueerida kogu kommunikatsiooniahel: alates info loomisest, selle materiaalsetest kandjatest, selle edastajatest, selle hankimisest kuni selle vastuvõtu ja mõjuni Kommunikatsiooniajalugu võimaldab historiseerida inimeste vahelise suhtlemise ajalugu: info liikumise tehnilisi võimalusi, kirjaliku ja suulise teabe vahekorda, keha ja zestide või siis tehniliste vahendite rolli suhtlemises jne Suund: raamatuajalugu 1970. aastatel laiema populaarsuse võitnud raamatuajalugu on olnud üks kultuuriajaloo uute otsingute eesliine; selles valdkonnas on ennast teostanud mitmed juhtivad kultuuriajaloolased (nt. Robert Darnton, Roger Chartier jt)
Lucien Febvre ja Henri-Jean Martin “Raamatu sünd” ☼ ülevaatlik käsitlus raamatu sündist kuni 18. saj lõpuni ☼ tahked: nende valmistamine, levik, sisukontroll Kommunikatsiooniajaloo suunad: lugemisajalugu ☼ kuidas raamatuid loeti ☼ enne teksti uurimine (strukturalism), siis 1970. aastatel - teksti tähendust hakati otsima lugeja juurest (mitte ainult autorilt) ☼ lugeja leiab endale seda, mis on talle oluline, “elav” lugeja ☼essmärk:historiseerida lugemist, lugemine on ajas muutuv nähtus, lugemine on aktiivne dialoog tekstiga, tähendusloome teksti kallal, ajaloolised muutused ☼ kollektiivne lugemine:ühiskonnas eksisteerivad lugemiskonnad, mis on seotud kindale lugemisviisile (Tammsaare vs Пушкин). Lugemisajalugu: kaks aspekti 1. empiiriline lugemisajalugu:Euroopas on loetud kõva häälega sajandeid: neid pidigi kõva häälega lugema; tühikuid polnud (raskendatud lugemine) ☼ hiliskeskaeg (14.-15
annaabi.ee 
