kondraalne ja luuline kallus, lõpuks formuleerub luukude. Posttraumaatilises faasis eristatakse intramembraanset ja kondraalset ossifikatsiooni. Patoloogia korral jääb murru kohta püsivalt vohama sidekude, tekib ebaliiges. 10. loeng M. Aunapuu Närvikude Areneb neuroektodermist, koosneb neuronitest ja gliiarakkudest. Uusi närvirakke peale sündi ei teki, va gliiarakud, mis tekivad ka peale sündi. Närvikude koosneb rakkudest ja kiududest. Tervet närvirakku ei näe histoloogilises preparaadis, kuna aksonid võivad ollla kni meetripikkused. Näeme mikroskoobis raku keha, lühikesi jätkeid e. dendriite ja aksoni algust. Raku keskel on rakukeha - perikaarüon, mille kuju võib olla erinev. Rakul on jätked. Tuum on suur, ümar ja sisaldab selegelt eristuvat tuumakest. Tsütoplasmas on nissli substants, erinevad organellid( palju mitokondreid), mikrofilmanedid, tuubilid, lüsosoomid, sisalsdised.
Kroonilise haigusvormi puhul esineb küll ujupõie seinte põletik, kuid mitte nende lagunemine. Samuti võib ujupõie seintel täheldada veresoonte laienemist, vere valumeid ning tumedat pigmenti hemosideriini ladestisi. Selle haigusvormi korral haigestub tavaliselt 2030% tiigis olnud kaladest ja suremus ei ole suur. Tunnusteta haigusvormi korral ilmnevad sellele haigusele tüüpilised muutused vaid ujupõie seinte histoloogilises ehituses. Ujupõiehaiguse korral esineb kõrvalekaldeid ka verepildis: väheneb hemoglobiinisisaldus, pikeneb settereaktsioon ning on muutusi leukotsüütide valemis ja seerumi valgusisalduses. Diagnoos pannakse haiguse ägeda ja kroonilise vormi korral kliinilise pildi ja lahanguleiu alusel. Lahata tuleks vähemalt 50100 kala. Haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatakse kalamajandis kitsendused. Sellises isolee ritud majandis kujuneb kaladel ujupõiehaiguse suhtes
korral surevad kalad hulgaliselt, mis võib mõnikord ulatuda 100%ni. Kroonilise haigusvormi puhul esineb küll ujupõie seinte põletik, kuid mitte nende lagunemine. Samuti võib ujupõie seintel täheldada veresoonte laienemist, vere valumeid ning tumedat pigmenti hemosideriini ladestisi. Selle haigusvormi korral haigestub tavaliselt 2030% tiigis olnud kaladest ja suremus ei ole suur. Tunnusteta haigusvormi korral ilmnevad sellele haigusele tüüpilised muutused vaid ujupõie seinte histoloogilises ehituses. Ujupõiehaiguse korral esineb kõrvalekaldeid ka verepildis: väheneb hemoglobiinisisaldus, pikeneb settereaktsioon ning on muutusi leukotsüütide valemis ja seerumi valgusisalduses. Diagnoos pannakse haiguse ägeda ja kroonilise vormi korral kliinilise pildi ja lahanguleiu alusel. Lahata tuleks vähemalt 50100 kala. Haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatakse kalamajandis kitsendused
annaabi.ee 
