Kirjanduslik pärand suur: komöödiad, intermeediumid, rahvuslik tragöödia ,,Numancia", luuletused ja poeemid, lamburiromaan ,,Galatea", kogumik ,,Õpetlikud novellid", rüütliromaan ,,Persilise ja Sigismunda kannatused". Viimane kirjutatud pärast ,,Don Quijotet" ja pidi seda zanri parodeerima. Tulemus oli igastahes tähendusrikkam. 1605. a ilmus ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". Rüütliromaani eelkäijaks ongi kelmiromaan e picaro. Rüütliromaane kirjutati 16. saj kogu Hispanias. Cervantes viis picaro´de sissetallatud suurele teele oma romaani peategelase, kuulsusest ja kangelastegudest unistava õilsa rüütli. ,,Don Quijote" Tekst algab pühendusega nimekale soosijale ja on allkirjastatud autori rõelise nimega. Jutustus Don Quijote elust ja surmast tähendas uue inimese ja uue kirjanduszanri romaani sündi. Tema avastuseks oli kaasaeg, teemaks utoopia, humanistliku müüdi hukkumine. Romaani lõpp on helge ja nukker.
sajandi lõpul sealseid lavasid ainuvalitsema Lope de Vega (1562-1635). Temast on säilinud enam kui pool tuhat näidendit kõikvõimalikes zanrites. Oma erakordse viljakuse ja mitmekülgsusega viis just tema hispaania draama varakult küpsuseni. Ta ei olnud mitte ainult geniaalne draamaturg, 1609. aastal avaldatud värsstraktaadis ,,Komöödiate tegemise uus kunst" kinnitas ta ka esteetilised põhimõtted, mida Hispaania ,,kuldsel ajastu" draama valdavalt järgis. Alates Lope de Vagast sai Hispanias valitsevaks 3-vaatuseline näidend. Näidendeist olid populaarsed nii intriigi- kui ka karakterkomöödiad, iseäranis aga nii nimetatud mõõga ja mantli komöödiad, mis põhinesid samuti särtsakal intriigil ja said oma nimetuse sellest, et tegelasteks olid tunnuslikult mõõka ja musta keepi kandvad aadlikud. Klassitsistlik komöödia (Moliere) Nagu tragöödias, valitsesid ka komöödias kindlad normid, mida näitekirjanik pidi järgima.
olnud marksistlik.) 1930ndatel internatsionaalne stiil. Tuulest viidud. Atlandi ookeani ületamine lennukil Charles Lindbergh. Teine maailmasõda 1935. tühistas Versailles' lepingu, astus välja Rahvasteliidust, loobus Locarno lepingu täitmisest, Itaalia ründas Etioopiat, 1936. Hitleri väed Reini demilitariseeritud tsoonis. Saksamaa ja Jaapan Kominterni- vastane pakt. Hiljem liitus Itaalia ja teised. Hispanias tuli võimule Rahvarinne(kommunistid), algas kodusõda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, vabariiiklasi. 1938. Nõudis Hitler Austria natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse eesotsa. 13. märtsil teostust austria ansluss. Tsehhoslovakkias süüdistas tsehhe, et need olevad neid taga kiusanud ja nõudis Sudeedimaa loovutamist. 29. septembril Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa Müncheni sobing. 1939. esitas Hitler ultimaatumi Leedule
Seejärel suundusid läbi Gallia Narbonnensise Aquitaniasse 418/419, kuhu nad seadsid end sisse vormiliselt föderaatide õigustes, tegelikult praktiliselt iseseisva kuningriigina, pealinnaks Toulouse (Tolosa). See oli esimene ,,barbarite" kuningriik veel mitte langenud Lääne-Rooma riigis. Siit tungisid nad edasi Hispaniasse, kus VI sajandil, umbes 554. a. sai nende pealinnaks Toledo. Visigootide riik Gallias püsis V sajandini, mil vallutati frankide poolt. Hispanias püsis riik kuni araablaste tulekuni 711. a. Germaanlastest sissetungijad sobitusid vaikselt Rooma ühiskonda. Nad olid paiksed põgenikud. Barbarite elamaasumisele järgnes kiiresti enam-vähem täielik segunemine, mida tugevdas III sajandisse ulatuv kooselu traditsioon. Muidugi oli segunemisel ka takistusi, millest kõige tõsisemad olid Barbarite jaoks enne nende pöördumist katoliiklusse paganlus ning barbarite väike arv. Barbarite kartus lahustada kohalikus
annaabi.ee 
