indiaanlased ja seieenid. *Irokeeside külad olid ümbritsetud kõrgete teivastaradega. *Siuu hõimu indiaanlased elasid nahkadest valmistatud onnides - tepeedes - mida oli kerge kokku pakkida. *Pueblo indiaanlased elasid edela Ameerikas *Apatsid võtsid hispaania asunikelt üle ratsutamiskombe, kihutades nii hobustel paigast paika. *Pärast olmeekide ja teotihuacanlaste kultuuride kadumist said Mehhiko valitsejateks asteegid. *Asteegid kirjutasid pargitud hirvenahale või agaavikiududest tehtud paberile. *Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Suguharudel oli ligi 3000 erinevat keelt. Kuna hõimud elasid üle Ameerika erinevates paikades, erinesid ka kultuurilised kombed ja tavad. 4 2. ELUVIIS 2.1 Riietus Nende igapäevane riietuson lihtne. Riietus sõltus ilmastikuoludest. Suvel ja soojaga käidi poolpaljalt, rõivad olid avarad
Lisaks kasutasid preestrid aastat, mille pikkus oli 584 päeva ja kattus Veenuse aastaga. Ajastud ehk tsüklid vältasid 52 aastat (4 korda 13 aastat). Tsükli lõpus olid õnnetud päevad, mil kustutati tuled, suleti lapsed majadesse ja purustati kõik savinõud. Viimane tsükli lõpp oli 1507.a. Uue tsükli algul pidustused ja tulede uus süütamine. Kultuur. Piktograafiline kirjasüsteem ja maiade omale sarnane arvusüsteem, mis mõlemad üle võetud misteekidelt. Kirjutati pargitud hirvenahale või agaavikiust paberile. Voldikraamatud ehk nn. koodeksid; üsnagi palju on säilinud või ümber kirjutatud. Kirjandus: proosa, luule, draama, kroonikad, filosoofilised traktaadid. Eriti arenenud oli poeesia. Nahuatli ühiskeel kui kirjakeel. Kultuurikeskuseks oli Texcoco linn eriti valitseja, seadusandja ja usureformaator Netzahualcoyotli ajal 15.saj. Kujutavas kunstis tolteegi mõjud. Kunstkäsitöös ja juveliirkunstis eriti misteekide mõjud. Monumentaalne arhitektuur
Enim austati suurt kolmikut: sõja-, ja päikesejumalat, vihmajumalat ja saatuse- ja surmajumalat. · KULTUUR: Kõrgeltarenenud vaimukultuur. Neil olid riigikoolid (kutse- lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele) Õpetati ajalugu, religiooni, riigivalitsemist, sõjakunsti, matemaatikat, astronoomiat ja retoorikat. Ka filosoofia oli arenenud. Astronoomid olid loonud kaks kalendrit päikese- ja usukalendri. Piktograafiline kiri, mille märke kanti hirvenahale või paberile võimaldas luua ka rikkaliku kirjanduse. Arhitektuuri oli arenenud. MAAJADE LINNRIIGID · RIIGID: Kesk-Ameerika kõrgkultuuri loojad olid maajad ehk maiad, elasid Yucatani poolsaarel. Neil ei olnud ühtset riiki, vaid iga linnriik kujutas endast omaette võimukeskust. Hiljem moodustasid linnriigid omavahel ka lõdva liidu. Ülemkihti kuulusid sõjaline aristokraatia ja preesterkond. Linnriiki juhtis ametnike abil preesterkuningas, kelle võim oli pärandatav
annaabi.ee 
