Jaapani pommitamine 6. augustil, 1945. aastal toimus suur katastroof, mil esimest korda kasutati sõjas tuumapommi. Ameerika Ühendriigid kukutasid pommi ühte Jaapanis asuvasse linna - Hiroshimasse. Kolm päeva hiljem sai tabamuse ka Nagasaki. Hiroshima pommitamise tagajärjel sai koheselt surma ca 90 000 inimest ja ligi 70 000 inimest suri kiirituse tagajärjel. Nagasakis suri koheselt 40 000 inimest ja umbes sama palju inimesi suri hiljem vigastuste ja kiirituse tõttu. Nagasaki tuumapommi plahvatus oli võimsam, kui Hiroshimas, aga kahjustused olid jällegi väiksemad, kuna Nagasakis oli ebatasasem maastik, mis summutas tuumapommi lööklainet. Suurem osa nendest linnadest hävines.
Pärast aatomipommi rünnakuid olid Jaapani juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud. Ohvrite kannatused Isegi praegu esineb juhtumeid, kus inimesed haigestuvad aastaid pärast kiirgusdoosi saamist halvaloomulistesse kasvajatesse! Aatompommi ohvrite mälestuseks rajati Hiroshimasse Rahu park. 1958. a. mais avati seal monument, mis oli pühendatud aatomipommi läbi hukkunud lastele. Mälestusmärk kujutab pommi, mille tipus ja külgedel on käsi taeva poole tõstvate laste figuurid. Ümberringi õitsevad roosid. Samas ripuvad ka paberkurgedest pärjad. Iga aasta 6.augustil kohaliku aja järgi täpselt kell 8.15 mälestati tuumarünnakus hukkunuid leinaseisakuga, sest just sel hetkel heitis Enola Gayks
Jaapan vandus kindlalt, et sõdib kuni viimase meheni ja see oli tagantjärgi vaadates SUUR viga. Kokkuvõttes võib öelda, et Jaapan ei jätnud USA-le muud võimalust kui sooritada midagi nii võimast ja suurt mis Jaapani põlvili lööks ja sunniks teda alla andma. Peale tuumapommi leiutamist ei teadnud isegi USA, milleks võib tuumapomm võimeline olla. Ei teatud mitte midagi kiiritusest mida see endaga kaasa toob ja üleüldse ei mõeldud tagajärgedele. Mina ise nõustun arvamusega, et Hiroshimasse kukkunud tuumapomm (little boy) oli tegelikult Ameerika jaoks katsetus pomm, sest nad ei teadnud kuidas mõjub tuumaplahvatus inimestele. Nad teadsid ainult selle purustusvõimet ja kuidas seda valmistada. Peale Hiroshima plahvatust oli USA-le teada milleks tuumapomm võimeline on. Kui Ameeriklased oleksid rünnanud ainult Hiroshimat mis oli katsetus lask, siis oleks veel see natuke vabandatav. Sest USA-s ei teatud siis veel tuumapommi täpsetest mõjudest
kuna arvasid, et jaapanlased astuvad neile vastu. Pärast aatomipommi rünnakuid olid Jaapani juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud. Tagajärjed. Isegi praegu esineb juhtumeid, kus inimesed haigestuvad aastaid pärast kiirgusdoosi saamist halvaloomulistesse kasvajatesse. Aatompommi ohvrite mälestuseks rajati Hiroshimasse Rahu park. 1958. a. mais avati seal monument, mis oli pühendatud aatomipommi läbi hukkunud lastele. Mälestusmärk kujutab pommi, mille tipus ja külgedel on käsi taeva poole tõstvate laste figuurid. Ümberringi õitsevad roosid. Samas ripuvad ka paberkurgedest pärjad. Iga aasta 6.augustil kohaliku aja järgi täpselt kell 8.15 mälestati tuumarünnakus hukkunuid leinaseisakuga, sest just sel hetkel heitis Enola Gayks kutsutav pommitaja B-29 aatompommi Hiroshima linnale.
The Wall Street Journal the Financial Times The New York Times The Economist auhinnad: Romaani «Me peame rääkima Kevinist» eest sai Lionel Orange Prize for Fiction (2005 aastal) David Mitchell Inglise kirjanik Sündis 1969 Lõpetas Kenti Ülikooli Omab inglise ja ameerika kirjanduse kraadi Võrdleva kirjandusteaduse kraad Pärast ülikooli lõpetamist armus jaapanlannasse ja suundus 1994. aastal Hiroshimasse, kus töötas 8 aastat õpetajana. 2002. aastal lahkus Jaapanist, kus teda oleks oodanud ees igapäevase kontoritöötaja elu, ja otsustas proovida «Varikirjas» «Number9dream» (süüdistati Haruki Murakami «Norwegian wood» teose idee varastamisest) «Pilveatlas» auhinnad: 2014 Man Booker Prize Guardian First Book Award Pilveeatlas Romaan koosneb kuuest loost: 1850. aastatel Austraaliast Ameerikasse rändava ameerika
Trumani vastu. 20. jaanuaril 1945 sai Trumanist USA asepresident. Truman sai olla 82 päeva asepresident, sest Franklin D. Roosevelt suri 12. aprilil 1945. Trumanist saab president 12. aprilil 1945 sai Harry S. Trumanist kolmekümne kolmas USA president. 25. aprillil teatati Trumanile, et USA-l on tuumarelv. Truman andis loa kasutada tuumapommi Jaapani vastu. 6. augustil 1945 visati tuumapomm Hiroshimasse ja kolm päeva hiljem Nagasakisse. Teise maailmasõja lõpp 13. augustil andis Truman käsu pommitada Tokyot ning 15. augustil otsustas Jaapan allaanda(ametlikult 2. septembril). Ei demobiliseerinud ega peatanud sõjatööstuse toodangut, sest oleks võinud viia USA kriisi tööpuuduse tõttu. 1946. aastal toimusid streigid. Trumani populaarsus vähenes. Pärast Teist maailmasõda 1946. aastal said vabariiklased kontrolli
Lääneliitlased kaotasid Filipiinid, Tai ja Singapuri. 1942: · Midway merelahing saavutas USA võidu Jaapani laevastiku üle. 1944: · sügis Usa alustas Filipiinide vabastamist, purustas Leyte merelahingus Jaapani laevastiku. 1945: · USA rünnaks Jaapani saarte vastu, Iwo Jima ja Okinawa saarte hõivamine. · 5. 08 teatas NSVL, et on sõjas Jaapaniga, ründas mõne päeva pärast Mandzuuriat, Jaapan keeldus alistumast. · 6. 08 USA heitis Jaapanile Hiroshimasse tuumapommi. · 9.08 USA tuumapomm Nagasakile, mille tagajärjel Jaapani vastupanu murdus. · 2. sept USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimustega kapitulatsiooni aktile alla kirjutamine. LÄÄNE RINNE: 1940: · 9.04 S. armee hõivab vastupanuta Taani, ründab Norrat, kuningapere lahkub norrast. P- Norras Inglise-Pr. Dessant, 1940. a suvel Norra lõplik alistamine. · 10.05 S edukalt ründab Belgiat ja Hollandit. · 22
tuumapomm. Mai alguseks oli sõda Euroopas läbi ning Truman keskendus Jaapanile. Jaapani valitsus ei olnud mingil juhul nõus allaandma. Sissetung Jaapani oleks maksnud USA-le 2 miljardit dollarit ja 250 000 - 500 000 inimkaotuse. Trumanil polnud eriti valikut, sest sõda oli vaja kiirelt lõpetada. Truman andis loa kasutada tuumapomme, kuigi keegi eriti ei teadnud kui palju hävingut võib tuumapomm tekitada. 6. augustil 1945 visati tuumapomm Hiroshimasse ja kolm päeva hiljem visati tuumapomm Nagasakisse. Jaapan ikkagi ei tahtnud allaanda ja seetõttu andis Truman käsu pommitada Tokyot 13. augustil ning 15. augustil otsustas Jaapan allaanda. Trumani otsuse üle, visata tuumapomm Jaapanile, vaieldi aastaid hiljem, aga Truman jäi endale kindlaks ja ütles, et tuumapomm päästis paljusid USA noorte ja Jaapani noorte elusid. Pärast Teist maailmasõda ei saanud kohe peatada sõjatehnika toodangut ja demobiliseeruda, sest see
annaabi.ee 
