Nüüd jagaksin oma tähelepanekuid ka teiste meedikute ja meditsiinihuvilistega, sest võimalusi, kus tuleb lävida dementse kaasinimesega ja tema eest hoolitseda võib ette tulla igaühel. · Kõige tähtsam oleks aga hoiduda meditsiinilistest ohtudest, mis viivad kergesti demetsuseni. Põhjused, millest võivad alguse saada dementsusele iseloomulikud psüühhilised häired, on aga mitmesugused. Peab arvestama, et haigusnähud kujunevad välja hiilivalt. Hirmutunded, ärevus sellest tingitud käitumishäired ning psühhootilise kalduvusega vanuri nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid arenevad ja süvenevad sageli järk-järgult. Kokkuvõtte · Dementsus võib alguse saada kõikidest haigustest, millega kaasneb peaaju närvirakkude hävimine. Need on näit ajukolju vigastused, ajuveresoonte haigused ning samuti nakkushaigused. Dementuse tunnused võivad tekkida ka seoses geenivigadega. Wilsoni haiguse
avastada sealt uue, huvitava ja imelise maailma. Kui mõistus muutub mediteerides rahulikuks ja tüüneks, jõutakse palju sügavama arusaamiseni iseendast ja oma tõelisest loomusest. Vaimu rahustamise ja mõtete peatamise kaudu rahustab ja peatab mediteerimine ka emotsioonid. Mõtted ja emotsioonid on inimese igapäevaelus tihedalt seotud. Mõtteis keerlevad valusad mälestused, olevikumured ja tulevikuhirmud ning mõtted päästavad omakorda valla kahetsuse, viha- ja hirmutunded. Kui vaim asub mediteerima, muutub ka tundeelu rahulikuks. Isegi kui muremõtted tekivad, puudub neis tavapärane intensiivus. Mediteerija suudab mõtteid justkui eemalt jälgida, neisse uppumata ja nendega samastumata. Tulemuseks on see, et ebameeldivaid emotsioone suudetakse esile manada üha vähem. Kõige aluseks jääb mõtteis ja tunnetes valitsev sügav rahu. 3 Võimalikud muremõtted liiguvad nagu pilved üle päikese palge ja asenduvad
Kui eakale patsiendile on jäänud jutt arusaamatuks või ta ei vastanud, tuleb talle anda mõtlemisaega ja korrata sama lauset uuesti. (Mc Closkey 2004: 143; Rankin jt 2006: 334). Suhtlemine aitab vältida isolatsiooni ja depressiivseid sümptomeid. Emotsionaalne ebastabiilsus on üsna tavaline dementsusega kaasnev sümptom. Emotsioonid, mida eakas dementsusega patsient väljendab, võivad olla kiiresti muutuvad ning mitte alati seotud käesoleva situatsiooniga. Ka ärevus ja hirmutunded võivad sageli tekkida ootamatult. Tavaliselt õnnestub õel/hooldajal pikapeale välja selgitada, millised situatsioonid või tegevused kutsuvad haigel esile erinevad emotsionaalsed reageeringud ning see omakorda aitab kas emotsioonide teket ära hoida või neid olukordi võimalikult kiiresti lahendada. Õel/hooldajal on oluline meeles pidada, et dementsusega eakas tekkinud negatiivsed tunded ei pruugi sugugi olla tingitud hoolduspersonali käitumisest. (Jaanson 1999: 13).
annaabi.ee 
