vältida mõningaid tolleaegseid äärmuslikke eksperimente. Käbini ajal olid kohaliku põllumajandustoodangu sunderaldised nn liidufondi suhteliselt mõõdukad. Üldjoontes toimis põhimõte, et kõigepealt rahuldati Eesti NSV esmavajadused ning alles ülejääk suunati liidufondi. Seetõttu oli 1960. aastatel ning järgmise kümnendi esimesel poolel toiduainetega varustamine Eesti NSV-s üldiselt rahuldav. Tänu Stalini surmale vähenes üldine hirmufoon ja see avaldus ka majanduses. Tehase- ja kolhoosijuhid said juurde julgust ise otsuseid langetada. Kummatigi jäi nõukogulik plaanimajandus kogu oma ebaefektiivsuses ja ebamõistlikkuses püsima. Käbini valitsemise aastate algul põllumajandustoodangud ei suurenenud, vaid vähenesid ning tänu sellele suurendati kolhooside ja sovhooside sõnaõigust plaanide koostamisel, kaotati masina- traktorijaamad ja alustati järk-järgulist üleminekut rahapalgale. 1950ndate lõpul hakkasidki
kammitsenud halvav hirm, sest sotsialistlikes ümberkorraldustes. kolhoosiesimehe või teha- sedirektori Tegelikult ei vajanud majandid aga iga väiksemgi vääratus võis tuua mitte parteikooli haridusega töölisi, kaasa süüdistuse kahjurluses ja vaid traktoreid. Nimelt iseloomustas vangilaagri, siis Stalini surma järel toonast kolhoosimajandust üks eriti üldine hirmufoon vähenes. Kusagile ebaratsionaalne joon - ei kadunud siiski kogu nõukogude põllumajandustehnika ei olnud majanduse alus - plaan. Plaani- kolhooside omandis, vaid kuulus majanduse olemuslikku riigile ja oli koondatud ebaefektiivsust püüti korvata spetsiaalsetesse masina- mitmesuguste mittemajanduslilce traktorijaamadesse. Pärast aastate-
vabadust eesti töötavale rahvale. Need ajaloolised sõnad pandi kirja 20 aastat tagasi deklaratsioonis, milles Eesti töörahvas palus end vastu võtta NSV Liidu rahvaste ühisesse perre (Tass: 1960). See on suure Nõukogude Liidu manipulatsioon eesti rahvaga. Eesti riiki ei tunnistatud vabaks. Linnadesse ja küladesse hakati ehitama uusi ettevõtteid ning tehti suuri pingutusi, et sotsialistlikud kohustused täita. Pärast Stalini surma hirmufoon vähenes ning tehase- ja kolhoosijuhid said julgust ise otsuseid langetada. Selle tagajärjel hakkasid Eesti kolhoosid suurest viletsusest välja rabelema. 28. Tõuhobuste ja tõuveiste laadaga lõppes vabariiklik hobuse- ja karjakasvatajate päev Toris (ETA: 1961). 2 Kõrgeim preemia määrati eesti mustakirjut tõugu lehmale Kilk Vändra katsejaamast (Ibid, lk 3).
annaabi.ee 
