lõppemist. Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusle järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena. Vasaku poolkera otsmikusagara tähtsus seisneb muuhulgas eluepisoodide mälestuste reprodutseerimises ja parema poolkera vastaval piirkonnal on tähtis roll eluseikade kogemuste salvestamisel mällu. Otsmikusagar on koostöös kiirusagaraga tähtis lühi- ja töömälu vahendaja. Eriline tähtsus mälu tegemisel on hippokampusel - ajus sügavamal oleval korteksist sissesuunduval piirkonnal, millel on rohkesti seoseid aju paljude muude piirkondadega. Refleks on NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Tingimatud refleksid on pärilikult edasiantavad, sünnipäraselt kasutatavad
on kasutusel diangostikas. Psühholoogilised ja neurobioloogilised uuringud arenesid kogu aeg üksteisest eraldi, alles viimastel aastakümnetel on need ühendatud ja 1800. aastatel Jacksoni, Wernicke ja Cajali uuringud näitasid, et teatud ajuosades toimuvad muutused on aluseks ka kliinilistele muutustele ja et aju eri osades on oma eriline tähsus üksteise suhtes: frontaalaju osas kahjustus on teistsugune kui väikeajus. Tähtsaim osa mälu mehhanismide selgitamisel on ajukoorel ja hippokampusel (elektrofüsioloogilised ja magneetkompuuteruuringud). Ajud funktsioneerivad ühtse süsteemina. Kui aju eri osades tekivad kahjustused, ni on ka vastav haigus diagnoositav näitek Parkinsoni, Alzheimeri või Korsakowi tõvena. Mälumehhanismid on siirdunud ilmselt ikka rakutasemele, siis kahe närviraku välise sünapsi funktsioneerimiseni (LTP-long-term potentiation ja glutamaatiin- NMDA retseptorid). Molekulaargeneetika on esirinnas nüüdisaju ja mälu uuringute selgitamisel.
Tekstuurigradiant Kattuvuse mõtestamine Kontrast Tervik Nägude taju Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA) Enim uuritud välimuse osa. Nägu on väga kontekstitundlik. Prosapagnoosia nägude äratundmise häire Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon olukord, kus on reaalsed objektid, kuid me tajume seda valesti Hallutsinatsioon reaalne haisting või tajuelamus puudub, aga me ise kujutame selle stiimuli sinna. Mälu Mälestused formuleeruvad hippokampusel, kus viiakse info lühimälust püsimällu Sisu alusel: kuulmis-, nägemis-, lõhna-, maitsmis-, liigutusmälu Kestvuse alusel: *sensoorne mälu e ülilühimälu lühiaegne, paar sekundit, mahub palju infot. Ikooniline või kajaline. *lühimälu - kestus kuni 30sek, maht 7 +/- 2 ühikut. Tundlik sekkumisele, allub tahtele (nt äsja kuuldud tel nr meelde jätmine) *pikaajaline mälu e püsimälu - info säilib väga kaua, maht väga suur. Osa infot võib olla raskesti kättesaadav
Tekstuurigradiant Kattuvuse mõtestamine Kontrast Tervik Nägude taju Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA) Enim uuritud välimuse osa. Nägu on väga kontekstitundlik. Prosapagnoosia – nägude äratundmise häire Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon – olukord, kus on reaalsed objektid, kuid me tajume seda valesti Hallutsinatsioon – reaalne haisting või tajuelamus puudub, aga me ise kujutame selle stiimuli sinna. Mälu Mälestused formuleeruvad hippokampusel, kus viiakse info lühimälust püsimällu Sisu alusel: kuulmis-, nägemis-, lõhna-, maitsmis-, liigutusmälu Kestvuse alusel: *sensoorne mälu e ülilühimälu – lühiaegne, paar sekundit, mahub palju infot. Ikooniline või kajaline. *lühimälu - kestus kuni 30sek, maht 7 +/- 2 ühikut. Tundlik sekkumisele, allub tahtele (nt äsja kuuldud tel nr meelde jätmine) *pikaajaline mälu e püsimälu - info säilib väga kaua, maht väga suur. Osa infot võib olla raskesti kättesaadav
annaabi.ee 
