30.a eKr roomlased vallutavad Egiptuse hellenismiajastul levib kreeka kultuur ja kunst suurel alal Aasias, Aafrikas ja võtab vastu ka mõjutusi alistatud rahvaste kunstist Aleksander Suur rajas Niiluse suudmesse Aleksandria, sinna lähedale saarele lasi ta ehitada tuletorni ehitisi hakatakse täpsemalt planeerima ja ehitama, linnatänavad ristuvad 90° nurga all ja moodustavad korrapäraseid ruudu või ristkülikukujulisi kvartaleid (Hippodamose stiil) Hellenismi ajal ehitati hiiglaslikke või väikesi kujutisi Rhodose koloss- u. 37 m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju kunstis kajastati tundeid, ägedaid võitlusi (näoilmed rahulikud) nt: friis Pergamoni altari külgedel- 130 m pikkune 2.3 m kõrgune kajastab lahingut jumalate ja gigantide vahel Lakooni gruppkajastab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt Etruski kunst 8. 3. saj eKr
· Hellenismiajastu alguses ehitatakse vallutatud aladele palju uusi kreeklaste asulaid · Aleksander Suur olevat jõudnud kümne aasta jooksul ehitada 70 uut linna · Suurim oli Egiptuse uus pealinn Aleksandria, mis rajati Niiluse suudmesse · Korrapärane planeering muutub massiliseks linnatänavad ristuvad 90° nurga all ja moodustavad korrapäraseid ruudu- või ristkülikukujulisi kvartaleid · Seda korrapärast planeeringut nimetasid kreeklased Hippodamose stiiliks · Aleksandri impeerium lagunes kohe pärast vallutaja surma · Tekkis kümmekond tema väejuhtide riiki · Suurimad riigid: Süüria kuningriik seal valitsesid väejuht Seleukose järeltulijad seleukiidid, pealinn oli Antiookia Egiptuse kuningriik + Liibüa seal valitsesid väejuht Ptolemaiose järeltulijad Makedoonia ( + Kreeka) · Ülejäänud väikesed kuningriigid olid Väike-Aasias
eeskätt Aleksandrias või maal põliselanikest eraldi privilegeeritud asulais. Ptolemaiosed kujundasid varakult ka sõjaväeasunduste süsteemi, andes sõduritele maad rahuaegseks harimiseks, millega tagasid sõdurite elatise ja lojaalsuse. Linnu oli Egiptuses jätkuvalt üsna vähe ja nende seas ülekaalukalt tähtsaim Aleksandria, ehitatud hellenistlikule linnale tüüpiliselt sirgete ristuvate tänavatega nn Hippodamose plaani järgi. Linna ilmet kujundasid suur kaheosaline sadam ja seda avamerest eraldav Pharose saar monumentaalse tuletorniga. Ptolemaios I Soter asutas Museioni (Muusade pühamu) ja selle raamatukogu, millest peagi kujunes hellenistliku maailma tähtsaim teadus- ja kirjanduskeskus, kus valitsejate hoole ning kaitse all töötas arvukalt ajastu silmapaistvaimaid poeete ning õpetlasi. Raamatukogu juhatasid näiteks
kokkumonteerimist. Seinte suured kiviplokid paigaldati ilma mördita, neid seoti omavahel metallklambrite ja kobadega. Teadaolevalt kasutati seinaplokkide ja arhitraavtalade paigaldamiseks mitmesuguseid tõstemasinaid (tõstepukk, masttõstuk, tallatav kraana). Kreeka varasema ajajärgu linnadest olid vähesed planeeritud süsteemikindlalt. Hilisem täisnurkne planeering on tihedalt seotud linnaehitusmeistri Mileetose Hippodamose tegevusega, kes kavandas seoses Mileetose taastamisega täisnurgi ristuvate tänavatega linna ning rakendas analoogilist süsteemi ka Ateena sadama Pireuse kavandamisel. Hiljem jätkasid sama suunda ka teised linnaehitajad. Kreeka ajaloo varaseimale perioodile Homerose ajajärgule (11.-9.sah.eKr.) järgnenud aega nimetatakse arhaikaks (8.-6.saj.eKr.). Sel perioodil kujunevad lõplikult välja
annaabi.ee 
