maavaldus säilis ja isegi suurenes pidurdas põllumajanduse langust. Riigkorraldus: *Riigipea oli keiser e Basileus seadusandlik ja kohtuvõim tema valduses, sõjaväe kõrgeim juht, piiramatu võimuga *piiratud volitustega riiginõukogu ja senat *keisrile allusid kõrgemat usujuhid, hiljem ei pidanud Rooma paavst ennast alluvaks, Konst patriarh jäi siiski truuks *eksisteerisid keiser Justinianuse ajal Tsirkusepartei e deemosed e Hipodroomiparteid, vankri juhte pooldavatest linnaelanikud moodustasid erinevaid usulised parteisid) *keiser andis maad feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest *kuni 11.saj määras uue keisri vana keiser, hiljem isalt pojale *hierarhia *talupoegadel maksukohustus, küla vastutas võlglaste eest. Justinianus: 6. saj purustas vandaalide väe, Bütsantsi sõjaväekorraldus: palgaarmee; teemad e sõjaväeringkonnad, milleks maa jaotati; strateeg e juht oma teemas nii strateegilist kui ka
Põhilise koha elanikkonnast moodustasid vabad talupojad, mis omakorda soodustas riigi majanduse arengut. Bütsantsi õukond oli tekkivatele Euroopa riikidele eeskujuks. Bütsants hoidis ja säilitas antiikkultuuri pärandit. Bütsantsi riigi aluse moodustas Rooma riigi kultuur ja halduskorraldus, aga riigi keeleks oli kreeka keel.1) Riigi eestotsas oli keiser ehk basileus, kelle võim oli piiramatu.2) Senat kuulus ülikutest ja oli ainult nõuande organ.3)Eksisteerisid erinevad parteid nn hipodroomiparteid. Ristiusu kirikut juhtis partiarh, kes allus keisrile. Igapäevastega asjadega tegelesid ametnikud, karjääritegemisvõimalus oli avatud kõikidele ühiskonnakihtidele. Halduslikult jagunes riik teemadeks, mille eesotsas seisid strateegid. Iga strateeg käsitas umbes 4-5k stratiootide maakaitseväge, kes olid vabad talupojad. Elanikkonna põhirahva maal moodustasid talupojad, linnas arvukas käsitööliste ja kaupmeeste hulk, kes olid ühinenud kolleegiumitesse
· 4.-7. sajandorjandusliku ja keskaegse ühiskonna kujunemine; majanduslik stabiilsus · 7.-13. saj. feodalismi kujunemine ja areng · 13.-15. saj. feodalismi edasine areng, õitseaeg Bütsantsi riigi valitsemine · Keiser ehk basileus - Porphyrogenntos (e sündinud purpurpunases) - Autokratr (isevalitseja) - Määras ise endale järglase- despotes, kaisar, nobelissimos jne · Senat (nõustav funktsioon) · Tsirkuse/hipodroomiparteid · Ametnikud · Armee ja strateegid - Alates 7. Sajandist palgaarmee · Vabad talupojad Bütsantsi ehk kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik Kiriku eesotsas on patriarh. Ametlikult valisid patriarhi rahvas, vaimulikud ja kirikujuhid ehk metropoliidid, kuid tegelikkuses jäi viimane sõna siiski keisrile. Kujunes välja eremiitlus (usueluvorm, mis põhineb askeetlikul ilmalikust elust eraldumisel, abielutusel ja võimalikult
annaabi.ee 
