tekkisid ka väiksemad üksused piiskopkonnad, mis olid suhteliselt sõltumatud. (Tartu,-Saare,-Lääne-Riia-, Kurama piiskopkonnad.) 2. Pärast muistset vabadusvõitlust jäi pölisrahvas isiklikult vabaks. Neil oli oma maa ja ühiskarjamaad. Vallutajate ees oli neil rida koormisi: * Kümnis 1/10 kogu talupoja sissetulekust. * Hinnus naturaalmaks, mida maksti kümnise asemel. 1/10 kümnisest vöi hinnusest läks kohaliku preestri ülalpidamiseks. * Teotöö töö möisapöllul. Kuni jüriöö ülestöusini (1343.a) oli teotöö osa talupoja koormistes väga väike. 1-2 päeva aastas. 3. Eesti ala oli poliitiliselt ebastabiilne. 13. sajandil Harjumaa ja Virumaa vallutanud ja need Eestimaa piiskopkonnaks ühendanud Taani kuningriigi võim oli 14. sajandi keskpaigaks oluliselt nõrgenenud ning Taani vasallid Eesti piiskopkonnas olid jagunenud taanimeelseks ja saksameelseks kildkonnaks
* 16. sajandil ei olnud talupoeg isiklikult vaba, sest oli sunnismaisus ja põgenemisel oli tema üle kohtupidamine. * Mõisate rajamine ja talupoegade õigused talupojad pidid mõisapõlde harima; sunnismaisus ja 1507 kaotati relvaluba. * Üksjalad adratalupoegade pojad, kes asusid uut talu looma ja muutusid adratalupoegadeks niipea kui uus talu valmis. * Maavabad talupojad valdasid talu läänikirja alusel ja olid vabad hinnusest ja kümnisest. * 1421 esimene Maapäev. * Küla katoliiklus katoliiklus segunes muinasusunditega. * Enne muistset vabadusvõitlust Eesti aladel koolid puudusid, kuid hiljem tekkisid: -) Toomkoolid seal õppisid ka kohalikud linnakodanike lapsed, kelle eesmärk polnud saada vaimulikeks. -) Kloostrikool seal valmistati inimesi ette selleks, et nad saaksid astuda kloostrikooli. -) Linnakoolid seal õpiti rohkem kaubandusega seonduvat.
Uue talu loomine võttis aega ning seega lubati neil tegeleda talu valmimiseni sellega kui aga talu valmis sai, muutusid nad adratalupoegadeks. *) Vabatalupojad talupojad, kes ei pidanud teotööd tegema, aga kümnist või hinnust pidid ikka maksma. *) Maavabad talupojad nad valdasid oma talu läänikirja alusel ehk olid saanud oma talu valdamiseks vastava dokumendi mingite teenete eest ning olid täiesti vabad kümnisest ja hinnusest. *) Sulased ja teenijad talu nad ei omanud, vaid nad töötasid teistes taludes või tegid teotööd. * Võrreldes ajaga enne Jüriöö ülestõusu jäid talupojad enamjaolt siiski maa kasutajateks, nad ei olnud enam isiklikult vabad ja 1507 kadus ka relvakandmisõigus. Peamiseks koormiseks kujunes teotöö, kuigi alles jäid ka koormis ja hinnus. * Väikeriikide vahel olid vastuolud, mille põhjuseks oli võim.
annaabi.ee 
