Statistikaamet. [http://www.stat.ee/37825] 22.11.2011. 2) II kvartalis töötus vähenes 2011. Statistikaamet. [http://www.stat.ee/49359] 22.11.2011. 3) Acemoglu, D. 1999. Changes in unemplyment and wage inequality: An alternative theory and some evidence. United States of America: American Economic Association. The American Economic Review, Vol. 89, (5), pp. 1259. 4) Bukowski, C. 1978. Woman. United States of America: HarperCollins Pulblishers, pp. 171. 5) Hinnosaar, M., Hinnosaar T. 2006. Tööpuudus: Efektiivsuspalga teooria. [http://toomas-marit.hinnosaar.net/pages/?latex:makro:slides_09.pdf] 31.10.2011. 6) Kerem, K., Randveer, M. 1998. Mikro-ja makromajandus. - Eesti haldusjuhtimise instituut. 7) Mitri, M. 2011. ILO: Noorte tööpuudus seab ohtu riikide tuleviku. Äripäev, 19.10.2011 [http://www.ap3.ee/article/2011/10/19/ilo-noorte-toopuudus-seab-ohtu- riikide-tuleviku] 22.11.2011. 8) Pihlamägi M. 2010. Töötusest Eestis kahe sööja vahel
tõrjutus kätkeb endast ohtu,et vaesus taastekitab"uut ,, vaesust,mille tagajärjel inimene mässib ennast uuesti ja uuesti laenu salakavalasse võrku.See omakorda vähendab riigi tööjõu ressursse,kuna inimene ei suuda endale selgeks mõelda,kuidas ja kust ta abi saaks.Euroopa Liidus võttis kasutusele selle mõiste Jacques Delors,kes oli tollase EU komisjoni president(1985).Balti riikide sotsiaalkaitsesüsteemi uurinud analüütikud (Paas,Hinnosaar,Masso,Szirko) viitavad Berger-Schmitti ja Nolli uuringule,kelle väitel on tõrjutuse põhjusteks tõrked nii mitmeski süsteemis: 2. Demokraatlikus ja õiguslikus süsteemis-peaks edendama ühiskonnagruppide vahelist integratsiooni(eestlased ja venelased jne.) 3. Tööturul-peaks edendama majanduslikku
3) pikaajaliselt töötute äärmine vaesus 4) tööharjumuse kadu ja erialaste oskuste allakäik Ühiskondlikud probleemid: 1) rahvatulu kadu kasutamata tööjõuressursist 2) sotsiaalhoolekande kulutuste kasv 3) hälbiv käitumine jm. ühiskonnaohtlik tegevuse levik (kuritegevus, varimajandus) 4) tööturu solkimine (lepinguta ja sotsiaalsete garantiideta töö) 5) tõrjutus ja sellest tulenev oht ühiskonna püsivusele (Torjus, 2003, Venesaar, Hinnosaar, Luuk, Marksoo, 2004). Tervis Tervis ja tervise tootmine WHO (1948) Tervis on täielik füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaoluseisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine” Tervis kui indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vaheline seos – inimese võime toimetada oma igapäevaseid tegevusi (tervis kui functional fitness) Tervishoid kui üks tervise tootmise sisenditest – intersektoriaalne tervise tootmise analüüs
annaabi.ee 
