võrdne tarbijale piirkasulikkusega (hind sellest ühikust . Tarbija hinnavaru ... · Monopolil on MR ----- · Seal on tarbija piirkasulikkus ehk hind punkt C suurem kui monopoli Mc Punkt B Ühiskonnale oleks kasulikum , kui kogus oleks suurem kui Q1., sest mu>mc · Puhas heaolu-joonisel 9.6 · Monopoli maj kasum peBCp1 · Tkt tarbija hinnavaru on kolmnurk Aepe · Monopolil on tarbija hinnavaru kolmnurk Ecp1 · Tarbijate hinnnavaru väheneb monopoli puhul osa Tkt hinnavarust läheb monopoli kasumiks, ga kolmnurka CBA nimetatakse puhtaks heaolukahjuks, selle põhjuseks on monopoli kõrgem hind ja väiksem tootmismaht. 5. Hinnadiskriminatsioon Toodangu müümine erinnevate tarbijatele erinevate hinnaga · Erinev hind erinevate kaubakoguste eest · Firmal peab olema turuvõim · Erineva hinnaelastsusega tarbija · On võimalik tarbija eristada · Tarbija (odavama hinnaga ei saa kaupa kallimalt edasi müüa.
tollimaksutulusid. Nagu jooniselt nähtub, mõõdab seda ala (QD1 - QS1) * t, kusjuures t = pt - pm, joonisel ruutudega tähistatud ala. Kuna maksu tõttu hind kasvab, siis sellest võidavad firmad, nimelt suureneb nende hinnalisa, mida mõõdab täisnurkne trapets, joonisel tähistatud triibuline ala. Arvutada saab seda järgmiselt: [(QS0 + QS1) / 2] * t. Tarbijad kaotavad aga hinna tõusu tõttu suure osa oma tarbija hinnavarust, mida mõõdab kogu ala, mis joonisel on kas hall, ruuduline või triibuline. Seega kokku kaotavad tarbijad: (QD1 - QS1) * t + [(QS0 + QS1) / 2] * t + [(QS1 - QS0) * t] / 2 + [(QD0 - QD1) * t] / 2. Kokkuvõttes, kasusaajateks on kodumaised tootjad ja valitsus, kaotajateks aga tarbijad. Kui aga leida maksu kehtestamise netokasud kokku ja tähistades selle BN, siis on tulemuseks: BN = (QD1 - QS1) * t + [(QS0 + QS1) / 2] * t - (QD1 -
0 Q1 Q Joonis 4.2 Tarbija hinnavaru Sarnaselt tarbija hinnavarule saab leida ka tootja hinnavaru. Tootja hinnavaru väljendab asjaolu, et pakkujad on valmis väiksemaid koguseid pakkuma ka siis, kui hind oleks madalam. Nüüd kus tasakaalu hind on kõrgemal, tekkibki tootjatel hinnavaru nende varasemate koguste pealt. Täiskoormuse kaotus ehk tühikulu Täiskoormuse kaotus ehk tühikulu iseloomustab sellist osa tarbija ja tootja hinnavarust, mis jääb saavutamata, kui turg ei toimi efektiivse tasakaalu juures. Meie käsitluses on efektiivseks tasakaaluks selline hinna ja koguse kombinatsioon, kus nõudmine ja pakkumine saavutavad tasakaalu vaba turu toimimise tingimustes. Küll aga ei pruugi tegelikkuses turg sellise tasakaalu juures olla. Näiteks maksustamine ei lase turul jõuda efektiivse tasakaaluni. Samuti ei jõua turg efektiivse tasakaaluni siis,