· A ja B tekivad tasakaalupunktides, kus kauba X hind muutub, aga eelarve ei muutu. · C ja E tekivad tasakaalupunktides, kus eelarve muutub, aga kauba X hind ei muutu. Kui sissetulek kasvas , eelarvejoon nihkus KL´ asendisse LL´´. Saadakse kogus X4 ja punkt E. E´ ja B´ jäävad ühele hinnatasemele. Kui kauba X hind muutub, liigutakse D-kõvera peal, kui sissetulek muutub, toimub nihe. Seega D1 lt D2-le. 5.Tarbija hinnavaru 5.1.Maksu mõju hinnavarule 5.2.Subsiidiumi mõju hinnavarule Joonis 21 · Segitab tarbijaülejääki piirkasu kaudu: on antud nõudlus ja tarbija ülejääk 4-lt ühikult. · Piirkasu (MB-marginal benefit ) on maksimaalne summa , mida tarbija on ja võimeline maksma täiendava kaubaühiku ostmiseks. Tarbija ülejääk: 45-20 = 25; 40-20 =20; 30-20 =10; 20-20 =0; kokku 55, maksti 20 x4 = 80 Joonis 22 · Tarbija kogurahulolu on maksimaalne sellise kaubakoguse juures, kus hind P= MB Antud joonisel 21 q = 4 ja P= 20
Sissetulek - Py -Px Eelarvejoone tõus= = Sissetulek Py Px MRS xy asenduse piirmäär. (Marginal rate of substitution ). Kui paljust y-ist loobusid, et saada x-i juurde? Tendents on kahanev. Alguses oled nõus ühe teise kauba eest enam andma, hiljem vähem. Mikroökonoomika loeng 12.10.2011 Tarbimisvalikute mõjurid: Tarbija hinnavaru Maksu mõju hinnavarule Subsiidiumi mõju hinnavarule. Subsiidiumi kasu subsideerimisest on trapets. (tarbija hinnavaru tundlikkus vms on kolmnurkse servaga). Piirkasu maksimaalne summa, mida tarbija on võimeline maksma täiendava kaubaühiku kohta. ,,Oma olemuselt on ta nagu nõudluskõver." Iga järgneva toote korral on tarbija nõus vähem maksma. Esimeste toodete korral on ,,kasulikkuse tunnetes palju suurem, kui on tootehind, ülejääk on piirkasu."
kõrgemat hinda ühiku kohta kui suuremate koguste eest (see tähendab, et nõudluskõver on langev). Joonisel 4.2 iseloomustab tarbija hinnavaru viirutatud ala, mis jääb nõudluskõvera alla ülespoole tasakaaluhinnast. P S P1 D 0 Q1 Q Joonis 4.2 Tarbija hinnavaru Sarnaselt tarbija hinnavarule saab leida ka tootja hinnavaru. Tootja hinnavaru väljendab asjaolu, et pakkujad on valmis väiksemaid koguseid pakkuma ka siis, kui hind oleks madalam. Nüüd kus tasakaalu hind on kõrgemal, tekkibki tootjatel hinnavaru nende varasemate koguste pealt. Täiskoormuse kaotus ehk tühikulu Täiskoormuse kaotus ehk tühikulu iseloomustab sellist osa tarbija ja tootja hinnavarust, mis jääb saavutamata, kui turg ei toimi efektiivse tasakaalu juures. Meie käsitluses on efektiivseks tasakaaluks
annaabi.ee 
