Sõnumilehe esimene number nägi ilmavalgust 1995. aasta oktoobris. Lehe sünd sai võimalikuks, kui 1995. aastal liideti tollal ilmunud Eesti Sõnumid ja Eesti Päevaleht. Eesti ajakirjandusturul oli 1999. aastal omavahel tihedas konkurentsis olevad kaks eestikeelset üleriikliku levikuga kvaliteetpäevalehte Postimees ja Eesti Päevaleht ning kaks eestikeelset kergema sisuga üleriikliku levikuga tabloidpäevalehte Sõnumileht ja Õhtuleht. Pidev konkurents hinnaturul viisid Õhtulehe ja Sõnumilehe kahjumisse (Õhtuleht kuulus Ekspress Grupile, Sõnumileht aga Eesti Meediale). Seepärast otsustasidki kahe ajalehtede väljaandmisega tegeleva kontserni Ekspress Grupp ja Eesti Meedia nõukogud luua kaks ühist ettevõtet ajalehtede Õhtuleht ja Sõnumileht ning ajakirjade kirjastamiseks ja alustada koostööd mõlema kontserni trükitoodete paremaks levitamiseks. Ühinemise eesmärk oli pakkuda lugejatele kvaliteetsemat väljaannet nii sisus kui
valgusreostus jne. Linnastumisega kaasnevad probleemid Venemaal: 1) Ummikud 2) Elukohtade puudus 3) Parkimiskohtade puudus 4) Palju kodutuid 3. MAJANDUS 3.1 Riigi majandusstruktuur Venemaa tähtsaim majandussektor on sekundaarne sektor. Venemaa on üks maailma suurimaid õli ja maagaasi tootjaid ja üks suurimaid metallide nagu näiteks terase ja alumiiniumi eksportija. Venemaa sõltuvus tooraineekspordist muudab selle haavatavaks tõusu- ja langustsüklite ajal maailma hinnaturul. Näiteks 1998-2008 aastatel kui õli hinnad olid väga kõrged oli Venemaa majanduskasv 7%, aga lähiajal olnute õli hinna languste ja rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu langes Venemaa SKT(sisemajanduse kogutoodang) 4%-le. Joonis 9 Venemaa SKT alates 1989.aastast. Allikas:Wikipeedia (22.11.17) Venemaa majandusstruktuur: 1) Põllumajandus 4,7% Kasvatatakse/Toodetakse suhkrurooga, päevalilleseemneid, juurvilju, puuvilju, liha ja piima
kutsehariduspoliitika muutmine tööturu vajadustele orienteeritumaks ja efektiivsemaks. 2001.a. väljatöötatud Pärnumaa kutsehariduse arengukavas on esitatud lahendused kutsehariduse kvaliteedi parandamiseks Pärnu linnas ja Pärnumaal. Ohud Kohalikku ettevõtlust enam mõjutavaks ohuks peavad ettevõtjad nn tootmissisenditega ehk tootmisega seotud kulutuste (energia, keskkonnanõuded) kasvu. See suurendab toodangu omahinda, mis vähendab konkurentsivõimet niigi tundlikul hinnaturul. Oluline mõju ettevõtlusele on regionaalsel konkurentsil. See ei hõlma mitte ainult Eestit, vaid omab järjest globaalsemat mõõdet. Riigi regionaalpoliitika kaudu on võimalik toetada kõiki regioone, kuid see on ebapiisav ilma kohalike omavalitsuste ja ettevõtete aktiivse tegevuseta. Pärnu linna ja regiooni üldise konkurentsivõime langedes on linnal oht jääda ilma välisinvesteeringutest. Viimastel aastatel on ettevõtjate tegevuse teinud keerulisemaks seadusandluse kiire
annaabi.ee 
