2011. aasta esitas Tallinna Vesi taas hinnataotlust, mis aga lükati tagasi. Eesti Vabariiki esindav Konkurentsiamet nägi sekkumise vajadust. Nende arvates oli 2001. aastal Tallinna linnavalitsuse poolt kehtestatud erastamise tingimused, mis reguleerisid ettevõtte poolt osutavate teenuste hinna kujundamist vastuolus Eesti õigusega. Konkurentsiameti väitel ei saa nad lepinguga määratud hinnatõusu kooskõlastada monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadusest tulenevate piirangute tõttu. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind peaks olema kulupõhine ja tagama tulukuse üksnes põhjendatud määras. Konkurentsiamet on seisukohal, et ASi Tallinna Vesi investeeritud varade tootlikkuse näitaja (18,1%) ei ole põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Linnavalitsus ASile Tallinna Vesi hindade kooskõlastamisel aktsepteerinud põhjendamatult suurt
Vali üks: a. 20% oma kasumist kanda amortisatsioonifondi b. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt spetsiaalsesse investeerimisfondi c. 20% oma kasumist kanda maksuvabalt sotsiaalfondi d. 20% oma kasumist kulutada oma parema äranägemise järgi 27 Jaapani industriaalpoliitika mudeli kohaselt suunavad vastavat poliitikat: Vali üks: a. Jaapani kommertspangad b. Jaapani valitsus Väliskaubanduse ja Tööstuse Ministeeriumi kaudu c. Jaapani valitsus oma hinnapiirangute kaudu d. vabaturu seadused 28 Maksudel põhinev tulupoliitika seisneb: Vali üks: a. maksuameti õiguste laiendamises ja maksupolitsei loomises b. otseste maksude osatähtsuse vähendamises ja kaudsete maksude osatähtsuse suurendamises c. tulumaksu vabastust ettevõtetele d. palkade sotsiaalses kontrollis ning rikkujatele nn. maksutrahvi sisseviimises 29 Nõudlusseadus väidab, et: Vali üks: a. nõua mis sa nõuad rohkem ikka ei saa kui on b
c. ei ole selgelt väljendunud 66. Monetaarpoliitikas vaheeesmärkidele esitatavad nõuded on: a. * mõõdetavus b. salajasus c. ei tohi olla kergesti kontrollitav keskpanga poliitikale võimaliku vastutöötamise tõttu d. kohandumise vältimiseks üldsusele mitte arusaadav 67. Jaapani industriaalpoliitika mudeli kohaselt suunab vastavat poliitikat: a. Jaapani kommertspangad b. * vabaturu seadused c. Jaapani valitsus, Väliskaubanduse ja Tööstuse Ministeeriumi kaudu d. Jaapani valitsus oma hinnapiirangute kaudu 68. Rootsi industriaalpoliitika mudeli kohaselt: a. * tuleb kindlasti tagada täielik tööhõive ja kaubavahetusbilansi tasakaal b. pole tasakaalustatud eelarve oluline ja ettevõtluse toetamiseks tuleb laene võtta c. tuleb soodustada igati konkurentsi tööturul ja suurendada tööpuudust, et tagada töötajate kõrge tööviljakus d. peab riiklik sektor domineerima, selleks et realiseerida kõik sotsiaalvallas püstitatud eesmärgid 69. Graafikul on antud säästufunktsioon S0
Eelduseks on siin kulutuste pöördu- matusega seotud mõõdukad väljumiskulud ning eriline kulustruktuur turul. Sel juhul võib aga tekkida “rosinanokkimise” või “mandivõtmise” oht. Turul teenindatakse vaid tasuvaid segmente (näiteks Tallinn-Tartu bussiliine), vähem tasuvad (maaliinid) jäävad aga hoopis teenindamata. Kvaliteedinõuded monopoli toodangule ja lepingukohustus. Hinnapiirangute korral võib monopolist sageli üritada tulu teenida kvaliteedi alandamise arvel. Kvaliteedinormid peavad kompenseerima ka monopoli väheseid arengustiimuleid. Eelnevaga seoses on tingimata vaja tagada ka vähem kasulike klientide teenindamine monopoli poolt. Riigipoolne sekkumine, riigi majanduspoliitika üldse, on alati seotud ressursside ümberjaota- misega. Riigipoolse sekkumise eesmärgiks on enamasti suurema õigluse
annaabi.ee 
