analüüsiva ja juhtiva isiksuse kujunemist, kel selge arusaam omandatavast erialast ja karjäärivõimalustest laiemalt, oskused tööturul edukaks toimetulekuks ning motivatsioon elukestvas õppes osalemiseks. Praktikaperioodil täidab õpilane praktikapäevikut. Praktikapäevikus märgib õpilane iga päeva kohta tehtud töö ja tundide arvu, mis ta antud õppepäeval ettevõttes oli. Praktikaperioodi lõppedes kirjutab asutusepoolne praktikajuhendajahinnangu praktikandi kohta või täidab hinnangulehe, mille on väljastanud kool. Selles tuuakse välja õpilase töössesuhtumine, sobivuseerialale, võimaluse võtta õpilast praktikale ka järgmiseks praktikaperioodiks. Praktikaperioodi lõppedes vormistab õpilane praktikaaruande vastavalt õppekavas sätestatule ja esitab selle juhendis fikseeritud ajaks praktika juhendajale. Üldjuhul kontrollib õpilase õppepraktikat vähemalt üks kord praktikaperioodil praktika juhendaja. Kontrolli tulemus märgitakse praktikapäevikusse
stereotüübid; atributsiooni (omistamise) põhiviga; normi väärhindamine; silmatorkavam tundub tähtsam; hüpoteesi kinnitavad näited jäävad paremini meelde; isikliku vastutuse osa määratlemine; konkreetsete näidete ülehindamine; realiseerimata võimaluste alahindamine. Töötajasse suhtumisest tulenevad vead: ● Sümpaatia / antipaatia ● Halo-efekt ● Hierarhia efekt ● Erinevate rollivõimaluste väärhindamine Hinnangulehe ülesehitusest tulenevad vead: ● Naabruse negatiivne mõju ● Pimestavalt palju kriteeriume ● Esmamulje eksitav mõju ● Raskesti defineeritavate (mõõdetavate) kriteeriumite valik ● Tasakaalustamata hinnanguskaala kasutamine ● Asjasse mittepuutuvate kriteeriumide kasutamine Hindamissituatsioonist tingitud vead: ● Ajaline viivis ● Ülekoormatud hindaja (mitte üle 2-3 intervjuu või vestluse päevas!!) ● Puuduliku väljaõppega hindaja.
nõudvates ülesannetes, mitte üldises andekuses. Intelligentsustestid ei ole siiski täiuslikud ning paljude arvates mõõ- davad need andekust eelkõige kooliandekuse, mitte aga tulemusliku ja loomingulise andekuse mõttes (Renzulli, 2002). Selleks et saada mitme- külgsemat hinnangut, on loodud spetsiaalsed skaalad, millega andeka lapse omadusi hindab lapsevanem või õpetaja, arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades (nt Renzulli, 2002). Hinnangulehe näiteid leiab raamatu lisast. Renzulli soovitab andekate programmidesse õpilaste valimisel võtta vaatluse alla vähemalt 15 protsen- ti potentsiaalselt andekaid lapsi (ingl k nn Talent Pool) – pooled IQ alusel, Nimekiri peab olema aga kindlasti sama palju ka õpetajate hinnangu alusel. Arvesse tuleks võtta alati avatud ja kõik
annaabi.ee 
