Iga kuu on kaks päeva, kus tuleb iga linna kaupluses vastutavatel isikutel käia teistes kauplustes, nn konkureerivates kauplustes, et teha hinnakontrolle. See toimub tavaliselt kuu algustes ning kirjutatakse üles nende kaupade hinnad, mis kuuluvad ka antud kaupluse sortimenti. Tehtud hinnakontroll saadetakse kvaliteedi osakonda ja seal viiakse läbi analüüs ning sellest tingituna tulevad kõikidesse antud ettevõtte ketti kuuluvatel kauplustel hinnamuudatused, sest kogu hinnakontrolli põhimõte oligi, et oleks konkurentidega võrreldes madalaim hind. Uuenduste alla läheb ka kindlasti see, et meil vahetus kaupluses juhataja. Nüüdseks on juba kaupluse sisekeskkonnas päris mitmed asjad teisiti ja harjumine võtab aega. Samas on uuendused head, sest uus juhataja vaatas asja oma pilguga ja pluss oli ka kindlasti see, et ta ei teadnud ju, kuidas oli eelmisel juhtajal olukord lahendatud.
Mitteelastne nõudlus hinna alanedes tulud vähenevad (ja vastupidi).Hinna muutumisel 1% võrra, muutub nõutav kogus vähem kui1%. Täielik elastsus hind ei sõltu pakutavast kogusest ( põllumajandussaaduste kokkuost). Täielik mitteelastsus hinnamuudatus ei mõjuta pakutavat kogust (bensiin, ravimid). 4) Nõudluse, hinna ja kasumi suhte analüüsimine 5) Konkurentsihindade uurimine · Firma hinnamuutus Konkurentide reageeringud · Konkurentide hinnamuudatused Firma reageering 6) Hinnapoliitika valimine 7) Hinnameetodi leidmine · Kulukeskne meetod: Hinnakujundamise põhiskeem on tootja hind-toode · Tarbijakeskne meetod: tarbija-hind-toode. Otsustab see, kuidas tarbijad hindu tunnetavad. · Konkurentsikeskne meetod: lähtub konkurentide hindadest. . 8) Konkreetse hinna kehtestamine Uue toote puhul on meie käsutuses kaks erinevat hinnakujunduse strateegiat. Üks võimalus on nn. turukoorimine
töökeskkonda. Inimesed ei olnud eriti aktiivsed uurimuses osalema, kuna 100-st inimesest saadi vastused ainult 53-lt. Kõige motiveerivamad on palk ja lisatasud ning nende kallal nuriseti ka kõige rohkem. Selgus, et töötajate arvates pole palk tasakaalus tehtava tööga. Üldiselt on töötajad töökoormusega rahul, kuid kohati on töökoormus päris suur, siinkohal pandi pahaks kontori poolt antavaid lisakohustusi ja seda, et igakuised inventuurid ja hinnamuudatused on samal ajal. Tööandja poolt võimaldatava puhkeajaga on rahul veidi üle poole töötajatest, ülejäänute arvates antakse kas liiga vähe puhkeaega või siis enam-vähem normaalselt puhkeaega. Suur osa vastanutest tunneb, et tööandja ei pea oluliseks töötajate rahulolu. Nuriseti selle üle, et pole puhkeruume ning söögi soojaks tegemise võimalust. Samuti tunnevad inimesed, et ei saa enda ülemuselt piisavalt tunnustust. Samas töötajad peavad omavahelisi
annaabi.ee 
