tootemargi imago) õõnestab kasumlikkust väiksema tõenäosusega, sest see teeb toote-teenuse kliendile väärtuslikumaks ning võimaldab küsida kõrgemat hinda. Niisama tähtis kui konkurentsialused ise on see, kas konkurendid võistlevad ühtedel ja samadel alustel. Kui konkurendid võistlevad täpselt ühtedel ja samadel alustel (nt hinnas), siis kasu ei saa keegi. Sellisel juhul on ühe firma võit teise kaotus, mis viib üldise valdkonna kasumlikkuse alla. Hinnakonkurentsil on küll suurem risk nullsummaks muutuda kui hinnavälisel konkurentsil, kuid seda ei pruugi juhtuda, kui ettevõtted hoolitsevad oma turgude jagamise eest osadeks, suunates madala hinnaga pakkumised teistele klientidele. Konkurents võib tegelikkuses valdkonna keskmist kasumlikkust tõsta, kui iga konkurendi eesmärgiks on eri kliendirühmade vajaduste rahuldamine erinevate hindade, toodete, teenuste, omaduste ja margiidentiteetide seguga. Selline konkurents mitte ainult ei toeta keskmisest
uute ettevõtete tootmisharru sisenemine on pikal perioodil märkimisväärsete barjäärideta MKF-id valmistavad diferentseeritud toodangut, so ühe ettevõte toodang erineb teatud määral teistest sarnasel toodangul on iseärasusi, mille alusel tarbija neid üksteisest eristab keskmine kogutulu ATR (nõudluskõver D) ja piirtulu MR kõverad on MKF-il elastsemad(laugemad) kui monopolil konkurets baseerub mitte ainult hinnakonkurentsil vaid esineb hinnaväline konkurents hinnakonkurentsi puhul konkureerivad ettevõtted teineteisega ainult toote hinna alusel hinnavälise konkurentsi puhul võistlevad ettevõtted teineteisega tootearenduse (innovatsiooni), reklaami, pakendi, kaubamärgi (brändi) jne osas Lühiperioodil SR võib monopolistlikult konkureeriv firma MKF teenida majanduskasumit (TR > TC) olla kasumilävel (TR = TC)
Kliendisuhete arendamine eeldab, et tuntakse põhjalikult protsessi, mille abil klient ise loob endale väärtusi. See tähendab, et üha enam tuleb äritegevuses keskenduda kliendi arusaamisele äriprotsessidest (Storbacka, Lehtinen 97). Kliendisuhete juhtimise eesmärgiks on koostöös kliendiga püsiva kliendisuhte loomine, mitte ühe tehingu tulu maksimeerimine. Selle kontseptsiooni järgi ei põhine konkurentsivõime ainult hinnakonkurentsil, vaid firma võib abistada klienti tema väärtuse loomisel. Klientsuskontseptsiooni mõiste hõlmab ettevõte vastutust. Firma võib kliendisuhet tugevdada vaid siis, kui võetakse vastutus klientsuse arendamise eest ja pakutakse kliendile uusi võimalusi väärtuse loomiseks (Storbacka, Lehtinen 97). Ettevõttel tuleks loobuda traditsioonilisest osapoolteks jaotamise printsiibist. Kasutusele võiks võtta uue mõtteviisi ettevõte ja klient on partnerid. Autori arvates
annaabi.ee 
