Aga kui temal on kodu, on töö ja raha, siis tõenäoliselt, ta vastab, et ta on õnnelik inimene. Raha aitab saada asju, mis teevad inimeset õnnelikuks. Raha ise ei tee kedagi õnnelikuks. Teie pere saab teha teid õnnelikuks. Lemmik töö saab teha teil õnnelikuks (aga ainult siis, kui see on tegelikult oma lemmik töö, mitte töö, kus saad makstakse palju raha). Inimene on väga õnnelik, kui ta teeb seda, mida ta tahab. Paljude inimeste jaoks on väga oluline leida hingesugulast. Kui te olete kõrval inimesega, keda te tegelikult armastate, siis te võite olla õnnelik. Selle inimesega te saate luua perekonda. Ja sinu pere on kõige oluline asi. See kahtlemata teeb sind õnnelikuks.
Aga kui temal on kodu, on töö ja raha, siis tõenäoliselt, ta vastab, et ta on õnnelik inimene. Raha aitab saada asju, mis teevad inimeset õnnelikuks. Raha ise ei tee kedagi õnnelikuks. Teie pere saab teha teid õnnelikuks. Lemmik töö saab teha teil õnnelikuks (aga ainult siis, kui see on tegelikult oma lemmik töö, mitte töö, kus saad makstakse palju raha). Inimene on väga õnnelik, kui ta teeb seda, mida ta tahab. Paljude inimeste jaoks on väga oluline leida hingesugulast. Kui te olete kõrval inimesega, keda te tegelikult armastate, siis te võite olla õnnelik. Selle inimesega te saate luua perekonda. Ja sinu pere on kõige oluline asi. See kahtlemata teeb sind õnnelikuks.
August Gailit ''Toomas Nipernaadi'' 1. Nipernaadi oli teose alguses rõõmus, uljas, hoolitsetud välimusega, ilus ja noor. Need on kooskõlas, sest suvi oli alanud ja Nipernaadi ootas seda aega, et hakata elu elama. 2. Igatsus Seeba kuninganna järele näitab,et olenemata sellest, et Nipernaadil oli abikaasa, oli ta ikkagi hingelt üksildane ja otsis siiski kedagi täiuslikku ja hingesugulast, keda ta teadis et pole olemas. 3. Kati- mitte eriti elukogenud noor neiu, kes tahtis kiiremas korras saada naiseks ja lõpetada enda nooruspõlve. Hoolitses laste eest, kes koos tema ja tema emaga onnis elasid. Vaesemat sorti perest pärit tüdruk. 4. Ametid, mida Nipernaadi peab: taluperemees, rätsep, sookuivataja, muinasteadlane, pastor, madrus (meremees, kalur), parvepoiss, köster, põllumees. 5. Sisyphose müüt tähendab, millegi asjatu tegemist
kaugele tahetakse jõuda elus. Alati ei pruugi kõik minna nagu soovitakse, kuna saatusel on omad keerdkäigud. Näiteks Faust oli väga tark mees, aga ei osanud midagi sellega peale hakata. Ta arvas et elul pole mõtet ning lasi ennast mõjutada Mefistofelesest, kellele ta müüs oma hinge. Tundis puudust armastusest, mis on kindlasti vajalik karjääriredelil- inimesi, kes toetavad ja innustavad tegema otsuseid. Doktoril polnud sellist hingesugulast ning valis kaalutlemata esimese võimaluse tegemaks järgmist sammu, milleks osutus ,,põrgu". Vähemalt sai enesele sõbra, kellega vahetada mõtteid. Ma arvan, et minagi ei tegelekas praegu spordiga, kui mu ema ja treener poleks mind inspireerinud. Mäletan selgelt, kuidas hommikuti,kui kooli läksin küsis ema järjepidevalt, et kas ikka võtsin treeningule minekuks riided kaasa. Minu treener Jaan
et jätab neid nüüd rahule. Kaua võib üks naine kannatada, et teda ja tulevast meest pidevalt mõjutab ja häirib teine naine? Nastasja oli aga tark naine ja teadis, et vürst on tal käpa all. Seda tahtis ta ka Aglajale näidata. Nastasja pani vürsti valima tema ja Aglaja vahel. Mõistliku ja aruka mõtlemisega mees oleks läinud oma abikaasa juurde. Vürst oli liiga kaastundlikuks muutunud, nüüd oli ta ka Aglajas pettunud, kelles ta siiani oli näinud hingesugulast. Ta ei uskunud, et Aglaja võib olla nii kalk ja tundetu selle õnnetu naise vastu. Mida enam vürst pettus, seda enam hakkas ta otsima head ja leidma sealt, kus seda polnud, ning seda mõistmatumaks ta muutus. Ärkamine oli valus. Lükke mõistmisele jõudmiseks andis Nastasja mõrv. Nähes naist surnuna, ei mõjunud see talle väliselt shokeerivalt. Ilma haigushoogudeta ja muu paanikata oli vürst langenud nii suurde masendusse, mis muutis ta pimedaks. Vürsti nõrkus oli võitnud tema
ning pulmapeost on saamas seltskondlik meelelahutus üritus. Kui vaatame enda ümber näeme, et kooselamiseks pole vaja tingimata abielluda ja ,et noored tahavad säilitada vabaduse tunde. Seda kõike soosib nii tänane ühiskond kui ka vanema põlvkonna kiire leppimine asjade seisuga. Ennemuiste otsiti tugevat ja tervet, töökat ja usinat naist, teisena tuli arvesse mõrsja jõukus ja viimasena alles ilu. Enamasti otsustasid noorte saatuse üle vanemad. Tänapäeval otsitakse hingesugulast ja vanemad on juhtunud olema need viimased kes asjast midagi teada saavad. Ka sellel ajal oli kohati kombeks see, et aktiivsemaks pooleks olid tüdrukud, sest eks iga neiu hing ihkas mehele saada. Sama näeme ka tänapäeval, kus on juhtunud ka nii, et mitte mees ei võta naist vaid vastupidi. Suurim muutus mis on toimunud nende aastasadade jooksul on see, et kõige olulisemal kohal abielu sõlmides on mehe ja naise vaheline armastus. Igas riigis on oma teatud traditsioonid
Autorid võisid tõepoolest neid kujutades mõelda kui armastajatest meestest, kuid antud tegelaste teod võivad meile väita vastupidist. Armastusele ning hoolimisele on vasturääkivusi õige mitmeid. Näiteks Linnankoski teoses oli peategelane Olavi tõeline sõnasepp; tema südantliigutavad armuavaldused ning poeetilised võtted kujuteldes naist kui midagi imetabast võivad panna lugeja uskuma, et Olavi tõesti armastas naisi ning otsis rännakutes endale tõelist hingesugulast, kellega elu õnnes mööda saata. "Meie kulgeme nagu maailma tuuled või taevatähed üksteist teadmata. Ja me möödume sadadest nende poole vaatamatagi, kuni saatus äkki paiskab meid valituga silm silma vastu. Ja samal hetkel tunneme otsekohe, et me kuulume teineteisele ja meid tõmbab teineteise poole, nagu magnet tõmbab rauda - tulgu sellest siis õnne või õnnetust!". Kahtlus seisneb aga selles, kuivõrd kerge oli tal nende naistega suhe lõpetada
et jätab neid nüüd rahule. Kaua võib üks naine kannatada, et teda ja tulevast meest pidevalt mõjutab ja häirib teine naine? Nastasja oli aga tark naine ja teadis, et vürst on tal käpa all. Seda tahtis ta ka Aglajale näidata. Nastasja pani vürsti valima tema ja Aglaja vahel. Mõistliku ja aruka mõtlemisega mees oleks läinud oma abikaasa juurde. Vürst oli liiga kaastundlikuks muutunud, nüüd oli ta ka Aglajas pettunud, kelles ta siiani oli näinud hingesugulast. Ta ei uskunud, et Aglaja võib olla nii kalk ja tundetu selle õnnetu naise vastu. Mida enam vürst pettus, seda enam hakkas ta otsima head ja leidma sealt, kus seda polnud, ning seda mõistmatumaks ta muutus. Ärkamine oli valus. Lükke mõistmisele jõudmiseks andis Nastasja mõrv. Nähes naist surnuna, ei mõjunud see talle väliselt shokeerivalt. Ilma haigushoogudeta ja muu paanikata oli vürst langenud nii suurde masendusse, mis muutis ta pimedaks. Vürsti nõrkus oli võitnud tema
seltskondlik meelelahutus üritus. Kui vaatame enda ümber näeme, et kooselamiseks pole vaja tingimata abielluda ja ,et noored tahavad säilitada vabaduse tunde. Seda kõike soosib nii tänane ühiskond kui ka vanema põlvkonna kiire leppimine asjade seisuga. Ennemuiste otsiti tugevat ja tervet, töökat ja usinat naist, teisena tuli arvesse mõrsja jõukus ja viimasena alles ilu. Enamasti otsustasid noorte saatuse üle vanemad. Tänapäeval otsitakse hingesugulast ja vanemad on juhtunud olema need viimased kes asjast midagi teada saavad. Ka sellel ajal oli kohati kombeks see, et aktiivsemaks pooleks olid tüdrukud, sest eks iga neiu hing ihkas mehele saada. Sama näeme ka tänapäeval, kus on juhtunud ka nii, et mitte mees ei võta naist vaid vastupidi. Suurim muutus mis on toimunud nende aastasadade jooksul on see, et kõige olulisemal kohal abielu sõlmides on mehe ja naise vaheline armastus. Ja see on see edasi viiv jõud.
annaabi.ee 
