Ratsateeninduskohustust 3.2 Leida Erik Dahlbergi korraldus 04.03.1697.Mida sisaldab? Mõisnikelt nõutakse võlguolevate laeka- ja saatekonnaraha tasumist. 4. Eesti ala mõiste register 4.1 Nimetada Noarootsi kihelkonna eramõisad: Pürksi, Vööla,Saare,Nõmmaküla,Paslepa,Riguldi,Tahu,Sutlepa 4.2 Leida Harju Madise kihelkonna Männiku mõisa saksakeelne nimetus.Mis tüüpi mõisaga oli tegemist? Tannenthal,karjamõis 5.Hingerevisjonide register 5.1 Keila kihelkonna läbiviidud hingerevisjoni materjalide otsing: Palju revisjonilehti leidub? 12
Kirja tuleb panna iga isiku nimi, sünniaeg ja -koht, abiellumis(t)e aeg ja koht, surmaaeg ja -koht. Sugupuust eraldi tuleb koguda elulood, mälestused isikute ja sündmuste kohta ning fotod. Kõik see moodustab kokku suguvõsa kroonika (Erelt 2000). Vanematelt sugulastelt tuleks välja uurida esivanemate nimed, eludaatumid, elukohad ja soovitavalt ka perepärimused. Eelnevalt oleks kasulik teada saada, millises mõisavallas ja talus elasid esivanemad viimase hingerevisjoni ajal 1858.a. Üles tuleb märkida ka kindlasti info allikas ja kirjapaneku aeg (Erelt 2000). Viimase poole sajandi andmetele on juurdepääs Perekonnaseisuametis, kaugema info otsimiseks tuleb pöörduda arhiividesse. Peamised allikad kaugete esivanematega tutvumiseks on perekonnaseisuarhiivid maavalitsuste juures, Riigiarhiiv, Ajalooarhiiv ja kirikuraamatud kirikutes kohapeal. Viimaste kirjeid pannakse praegusel ajal järjest ka internetti üles, selliselt saab oma juuri
mis ilmselt mõjutas kubermangu otsuseid. 1823 pidi pandama kõigile nimed ära, kel veel seda polnud. Nimepaneku algul võisid nimed olla eestlaslikud ja ausad, kui tegelikult hingeloendisse kirja sai. Sakslastest nimede kirjapanijad moonutasid nimesid. Kirjapanijale ebasümpaatne isik võis seega saada rumala nime. 1834 sai Eestimaa kuberner ülesande organiseerida nimestike koostamist: talupojad pidid valima endale sündsad ja rahvakeelsed nimed, mis tuli kanda hingerevisjoni lehtedele. Kuna sellega hakkama ei saadud, tuli uus käsk: hingederevisjoni eeskujul tuleb iga mõisa kohta luua uus nimestik, kus oleks perekonnanimed. Nimestikke pidid koostama mõisavalitsused. Talu vanim liige valis endale ja lastele-sugulastele sündsa ja mittemõisniku nime. Nimed tuli trükkida formularidele ja viia kihelkonnakohtule revideerimiseks, kust saadeti puhtandeksemplar Kroonupalatisse, kus nimestikud lisati hingederevisjoni materjalide lisaköitena.
Saj alguses) - Vastutasuks oli nekrutikohustuse laienemine Eesti- ja LM- le(1797) Populatsiooni areng 18. Sajandil · Erakordselt soodne areng 1712-1797 - Loomulik iive, sisseränne(sakslastest käsitöölised ja literaadid, talurahvast venelased, lätlased ja ingerlased) 1765- 400 000 1782- 485 000(hingerevisjoni järgi) 1800- u 500 000 + vene sõjavägi · Seisulik jaotus 1782: eestlastest talurahvas u 95% linnades alla 5%, aadel 0.6- 1% · Talurahva tingimuste karmistudes põgeneti Soome, Venemaale, Ojamaale Rootsi: - Nekrutikohustuse kehtestamine(1797-) hakkas avaldama edaspidi negatiivset mõju rahvastikuarengule sündimata jäänud laste tõttu Põllumajandus, aadel ja talurahva olukord 18
annaabi.ee 
