väljendit ,,õnnesärgis sündinud". See tähistab inimest, keda on õnn mitmeid kordi päästnud pealtnäha võimatutest olukordadest. Selliseid inimesi leidub, kuid mitte palju. Ei tasu oletada ning jääda lootma, et oled üks nendest, kuna vastupidise selgudes võib olla juba liiga hilja, et midagi muuta. Õnn- ometi nii lühike, kuid niivõrd suure tähtsusega sõna. ,,Tavaliselt seome õnne mõistega mingi sündmuse, mis peab elus kindlasti juhtuma. Tegelikult peitub õnn hingerahus, rõõmus jagada ligimestega kõike, mis meil on, ja võtta seda kui loomulikku," ütles Itaalia kirjanik Romano Battaglia. Hinnakem seda, mis meile antud ning nähkem õnne ka pisiasjades, kuna elu on nii õnnelik, kui õnnelikuks me ta ise mõtleme.
õnnelikuks vaid tahame saavutada seda või toda. Kui see asi käes, tunneme rahulolu, siis see möödub ja asume uue eesmärgi täitmisele. Tihti ei tunne me äragi, et olime tol hetkel õnnelikud ja võiksime veidi peatudagi ning seda nautida. Seepärast vist öeldaksegi, et õnn on ikka meist möödas või alles ees... Itaalia kirjanik Romano Battaglia kirjutab:" Tavaliselt seome õnne mõistega mingi sündmuse, mis peab elus kindlasti juhtuma, tegelikult peitub õnn hingerahus, rõõmus jagada ligimestega kõike , mis meil on ja võtta seda kui loomulikku.'' Mulle meeldib selline õnne tõlgendamine , sest kui süda on rahulik ja miski sind ei piina, võidki olla õnnelik. Kõigile teada on see, et õnnelikuks teeb inimest armastus ja armastatud inimene. Teadmine, et sinust keegi hoolib, paneb igaühe isegi väliselt särama. Õnnelikud inimesed näevad välja erinevad. Mõnda võid ära tunda
allamäge, valgub laiali, isegi variseb kokku -- ja seda iseeneselegi peaaegu märkamatult. Tõsi küll, kõik see lõpeb kord ärkamisega, kuid alati liiga hilja. Vahepeal näib ta aga olevat ükskõikne mängu suhtes, mida mängivad omavahel tema õnn ja õnnetus. Ta ise on panus selles mängus, kuid ta jälgib partiid täieliku ükskõiksusega." Nasjasja Filippovna, kellel oli ka teine võimalus õnnelikuks saada ning oma elupäevad hingerahus veeta, mängib maha ka selle maha. Nimelt kui ta enne oma pulmi vürstiga rahva seas Rogozini pilku märkab, anub Nastasja meest, et too ta sealt ära viiks, mistõttu abielu ei sõlmitagi. Oleks Nastasja Filippovna ennast rohkem väärtustanud ning teinud seda, mida ta südames soovis, oleks kõik tema jaoks hästi lõppenud. Seevastu käitub naine hoopis hüsteeriliselt, mõtlematult ning ennastpõlgavalt. Õnn on hea tervis ja halb mälu. Sügav hingepiin, salvav
peaaegu kõiki meid (kui me neid reegleid peaaegu kogu aeg järgime). Kui üldiselt ei järgitaks teatud elementaarset, põhiväärtusi kaitsvat moraalikoodeksit, oleks ühiskond võimatu. Ja kas mitte ühiskond ja selles peituvad hüved pole meie huvides? Moraalselt käituma motiveerib meid Adam Smithi järgi soov erapooletu vaatleja sümpaatia ehk heakskiidu järele. Vaid vooruse ja tarkuse tee valimine viib õnnele, õnn seisneb hingerahus, pole aga eesmärk iseeneses. Usklikku inimest motiveerib pääs Paradiisi. Me ei taha tunda sanktsioone ega tasuda praktilist karistust enda tehtud tegude pärast. Et pälvida moraalse elu hüvesid sõprus, vastastikune armastus, sisemine rahu, moraalne uhkus, vooruslikkus- need hüved on taotlemist väärt! Moraali panustades võite kaotada, kuid kui panustate sellevastu kaotate peaaegu kindlasti! 6
hingerahu. Küsimus on selles, kuidas saavutada maksimaalseid naudinguid. Naudingute vahel on vahe. Mõnikord tasub mõnest loobuda, kui sellele järgneb kannatus; vahel tasub kannatada valu, et suuremat naudingut tunda. Maailmas toimuvat tuleb hinnata naudingu seisukohast; hea on see, mis naudingut soodustab, halb see, mis takistab. Hingekannatused on halvemad, sest keha kannatab vaid oleviku, hing ka mineviku ja tuleviku pärast. Õnn on naudingutes, s.t. hingerahus (mis on kõrgem kui meeleline nauding), vaimses naudingus. Meelelisus häirib vaimsust. Peamine on alaline rahulolu. Õndsus on muretus ja ataraksia. Elada tuleb varjatult, mitte ühiskondlikult. Naudingu saavutamiseks tuleb oma tegusid planeerida. Selleks on vaja teadmisi maailma kohta (füüsikat); viimase tarvis on aga vaja tunnetusteooriat (kanoonikat). Filosofeerida tähendab õppida õnnelikult elama. Epikurose eetika on stoikude eetika vastand.