järgi seisneb õnn naudingutest. Naudingute all mõistab ta kehaliste kannatuste puudumist ja hingerahu ehk ataraxiat. Küsimus on selles, kuidas saavutada maksimaalseid naudinguid. Sp on mõnikord mõtekas loobuda mõnest naudingust teades, et sellele järgneb kannatus. Teinekord tuleb valida kannatus, kuid tead et sellele järgneb nauding. Maailmas toimuvat tuleb hinnata naudingute seisukohast. See, mis soodustab naudinguid, on hea ja mis soodustab kannatuste tekkimist, on halb. Hingekannatused on halvemad, kui kehalised, sest keha kannatab ainult olevikus, hing aga kannatab mineviku, oleviku kui ka tuleviku eest. Stoikud (stoiline rahu) Nende eetika on saatusele allumise ja kohuse eetika. Stoik arvab, et maailma pole võimalik muuta, muuta saab oma suhtumist maailma. Maailmas valitseb saatus ja õnnelik saab olla vaid see inimene, kes allub saatusele. See mis inimese tahtest ei sõltu, ei ole hüve ega kurjus ning sellesse tuleb suhtuda ükskõikselt stoilise rahuga
Elav püüab hoiduda kannatusist ja saavutada naudinguid, mis pole kehalised naudingud, vaid kehaliste kannatuste puudumine ning hingerahu. Küsimus on selles, kuidas saavutada maksimaalseid naudinguid. Naudingute vahel on vahe. Mõnikord tasub mõnest loobuda, kui sellele järgneb kannatus; vahel tasub kannatada valu, et suuremat naudingut tunda. Maailmas toimuvat tuleb hinnata naudingu seisukohast; hea on see, mis naudingut soodustab, halb see, mis takistab. Hingekannatused on halvemad, sest keha kannatab vaid oleviku, hing ka mineviku ja tuleviku pärast. Õnn on naudingutes, s.t. hingerahus (mis on kõrgem kui meeleline nauding), vaimses naudingus. Meelelisus häirib vaimsust. Peamine on alaline rahulolu. Õndsus on muretus ja ataraksia. Elada tuleb varjatult, mitte ühiskondlikult. Naudingu saavutamiseks tuleb oma tegusid planeerida. Selleks on vaja teadmisi maailma kohta (füüsikat); viimase tarvis on aga vaja tunnetusteooriat (kanoonikat).
Vahel võib isegi kannatada selle nimel, et hiljem suuremat naudingut tunda. Seepärast: iga nauding on hea, kuid, mitte iga naudingut ei tule valida; iga kannatus on halb, kuid mitte igast kannatusest ei tuleks hoiduda. Inimene peab arukalt valima, et saavutada maksimum naudinguid ta peab olema nagu malemängija, kes oskab ette planeerida mitu käiku. Maailmas toimuvat tuleb hinnata just naudingute seisukohast. Hea on see, mis naudinguid soodustab, halb aga see, mis naudinguid takistab. Hingekannatused on seejuures halvemad kui keha kannatused: keha kannatab ainult oleviku pärast, hing aga nii oleviku kui ka mineviku ja tuleviku pärast (näiteks südametunnistuse piin). 3) Meos, Indrek. Antiikfilosoofia. Tallinn : Koolibri, 2000. lk. 139 153 http://www.hot.ee/indrme/stoikud.htm Stoikud moodustasid filosoofilise koolkonna, mille rajajaks oli Zenon Kitionist (u 336 264 e.m.a). Tuntumatest rooma stoitsismi esindajatest nimetagem Senecat (4 e.m.a 65 m.a.j.),
annaabi.ee 
