33 Kalmre, Eda 2000. Lilla Daam : kogukonna usundiline muistend kui homogeenne tervik - Mäetagused, nr 13, lk 63-98. Kättesaadav ka Internetist http://www.folklore.ee/tagused/nr13/ pdf/lilladaa.pdf (24.1.2017) Koski, Kaarina 2016. Discussing the Supernatural in Contemporary Finland: Discourses, Genres, and Forums.- Folklore, nr 65, pp. 11-36. Available also on the Internet:http://folklore.ee/folklore/ vol65/koski.pdf (20.2.2017) Kulmar, Tarmo 1998. Eesti muinasusundi hingefenomenoloogia probleeme - Sator 1. Tartu, lk 38-49. Kättesaadav kanternetist http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/sator/sator1/kulmar.html (24.1.2017) Moore, Nolan 2013. 10 Scientific Explanations For Ghostly Phenomena. http://listverse.com/ 2013/09/30/10-scientific-explanations-for-ghostly-phenomena/ (24.1.2017) Petzoldt, Leander 2010. Väike deemonite ja vaimolendite leksikon / Tlk. Reet Hiiemäe. 2. , täiend. tr. Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus Reha. Liisa 2008
öösel vett võtta, muidu viivad vaimud veevõtja metsa. (Kärla) Muistend põhineb KOGETUL. Surnuaias Saun peale päevaloojat ei tohi sauna minna. Ühekorra üks oli läind. Pärast jakand välja tulema, ei saa Nülitud hobusekere olnud ukse taga. (Sõrve) 24.03.11 Hing ja hingus Üldine tõdemus hing elustab keha, on arvatud talle väljaspoolt ja on kehast suuremal või vähemal määral sültumatu. Hingefenomenoloogia, mille allikateks folkloristika, keeleteadus ja arheoloogia. Mõisted Animatism kui kõiksuse hingestatus ebaisikulise impersonaalse ürgjõu poolt “Elava laiba” usk ja kartus Animism kui kõiksuse personaalne hingestatus, mille kontseptuaalseks keskmeks hing E.Tylori järgi animistlik hing monistlik, ainuline W.Wundti järgi aga pluralistlik – kehahing; vabahing; hingushing ja varihing
räägitakse, et sealt ei tohi öösel vett võtta, muidu viivad vaimud veevõtja metsa. (Kärla) Muistend põhineb KOGETUL. · Surnuaias · Saun peale päevaloojat ei tohi sauna minna. Ühekorra üks oli läind. Pärast jakand välja tulema, ei saa Nülitud hobusekere olnud ukse taga. (Sõrve) 24.03.11 Hing ja hingus · Üldine tõdemus hing elustab keha, on arvatud talle väljaspoolt ja on kehast suuremal või vähemal määral sültumatu. · Hingefenomenoloogia, mille allikateks folkloristika, keeleteadus ja arheoloogia. Mõisted · Animatism kui kõiksuse hingestatus ebaisikulise impersonaalse ürgjõu poolt "Elava laiba" usk ja kartus · Animism kui kõiksuse personaalne hingestatus, mille kontseptuaalseks keskmeks hing E.Tylori järgi animistlik hing monistlik, ainuline W.Wundti järgi aga pluralistlik kehahing; vabahing; hingushing ja varihing
ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/koduk/iii.html , viimati vaadatud 04.10.2008 22 Kodukäijate ja hingemaailma temaatikaga on tegelenud viimase 100-150 aasta jooksul alates Jakob Hurda rahvaluule suurkogumisest erineva akadeemilise taustaga uurijad - M. J. Eisen, O. Loorits, U. Masing, I. Paulson. T. Kulmari magistritöös ja selle põhjal avaldatud artiklis "Eesti muinasusundi hingefenomenoloogia probleeme"31 on sirgjooneliselt välja toodud ülalnimetatud teadlaste erinevad seisukohad, kuidas ja mispärast kardeti vanasti inimese teisikut, "elavat laipa" või unes ilmuvaid hingi. On pakutud erinevaid eesti muinasusundi hingefenomenoloogilisi skeeme, kuid põhiväide kehtib neis kõigis - surnukartus eksisteeris ning oli suunatud just nii nimetatud "vääralt surnute" vastu.
annaabi.ee 
