põhjusi oli nimedepaneku veidi teistsugune protseduur. Perekonnanimede panek Eestimaa kubermangus Alles 5. aprillil 1834 sai Eestimaa kuberner ülesande organiseerida uue 4 kirikuseadusega ettenähtud nimestike koostamine kõigi kirikukihelkondade elanike kohta. Talupojad pidid endale valima sündsad ja rahvakeelde sobivad perekonnanimed, mis tuli kanda käimasoleva hingederevisjoni lehtedele. (Tiik 1987: 85) 1834. a korraldatud kaheksanda hingedelonduse nimestike esitamise viimane tähtaeg oli esimene august. Vaid vähesed talupojad jõuti kanda koos perekonnanimedega hingedeloendisse. Et perekonnanimesid hingedeloenditesse kanda ei jõutud, tuli kehtestada teistsugune nimede fikseerimise kord. Vastav reeglistik töötati välja ning 26. oktoobril 1834 ilmus sellekohane Eestimaa kuberneri poolt välja antud plakat. Tuli koostada uus nimestik
Nimepaneku algul võisid nimed olla eestlaslikud ja ausad, kui tegelikult hingeloendisse kirja sai. Sakslastest nimede kirjapanijad moonutasid nimesid. Kirjapanijale ebasümpaatne isik võis seega saada rumala nime. 1834 sai Eestimaa kuberner ülesande organiseerida nimestike koostamist: talupojad pidid valima endale sündsad ja rahvakeelsed nimed, mis tuli kanda hingerevisjoni lehtedele. Kuna sellega hakkama ei saadud, tuli uus käsk: hingederevisjoni eeskujul tuleb iga mõisa kohta luua uus nimestik, kus oleks perekonnanimed. Nimestikke pidid koostama mõisavalitsused. Talu vanim liige valis endale ja lastele-sugulastele sündsa ja mittemõisniku nime. Nimed tuli trükkida formularidele ja viia kihelkonnakohtule revideerimiseks, kust saadeti puhtandeksemplar Kroonupalatisse, kus nimestikud lisati hingederevisjoni materjalide lisaköitena.
(Gdovi) maakonnas 80 eestlast Joala külas Narva jõest ida pool, lisaks 2442 eestlast Peipsi järvest kirdes Luuga maakonnas, ning tsaaririigi pealinna kaitseks Kotlini saarele rajatud Kroonlinna mereväekindluses veel tuhat eestlast38. Ei maksa unustada, et ümberasujad siirdusid ka linnadesse. Peterburis endas arvatakse selle asustamisest saadik 1703. aastal elanuvat üksikuid eestlasi, kusjuures nende arv pidevalt tõusis, et 1850. aasta hingederevisjoni andmeil ulatuda 5703 inimeseni39. Üldse registreeris 1763.aasta hingederevisjon Peterburi kubermangus 4513 eestlast; 1858. aastaks oli see arv tõusnud 10 350 hingeni40. 1863. aasta passiseaduse kehtestamisega olid viimased seaduslikud kolimistakistused kõrvaldatud ja talupojad ei sõltunud enam elukoha valikul baltisaksa mõisnike suvast. Samal ajal toimus hüpe transpordi arengus, eelkõige raudtee-ehituses,