· Narva linn kuulus Peterburile · Setumaa Pihkvale · kõik maakonnakeskused said linnaõiguse Poliitilised ümberkorraldused: · muudeti venemaa sarnaseks · mõlema kubermangu etteotsa nimetati üks asehaldur · maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali · kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile · linnaduumad Maksukorraldus: · pearahamaks · hingedeloendused Roseni deklaratsioon (1739) Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen. Deklaratsiooni kohaselt oli talupoeg pärisori ja mõisnik võis kohelda teda vastavalt oma äranägemisele. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule. Mõisnikul oli õigus talupoega müüa ja pärandada. Mõisnik võis määrata talupokale piiramatud koormised. Kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkonnale. Roseni deklaratsiooniga langes talupoeg õigusteta pärisorja seisundisse.
· Narva linn kuulus Peterburile · Setumaa Pihkvale · kõik maakonnakeskused said linnaõiguse Poliitilised ümberkorraldused: · muudeti venemaa sarnaseks · mõlema kubermangu etteotsa nimetati üks asehaldur · maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali · kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile · linnaduumad Maksukorraldus: · pearahamaks · hingedeloendused 5. Asehalduskorda võib pidada demokraatlikuks, kuna see piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused Negatiivne asehalduskorra puhul.: · kõigi piirimaade ühtesulamine Venemaaga 6. 1739.- Rouseni deklaratsioon : · talupojad õigusteta pärisorjad · mõisnik võis talupoega pärandada, vahetada, müüa · talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusid mõisnikule · talupojad pidid täitma mõisakoormisi
oli asehaldusaeg-Lisandus Paldiski maakond, Pärnust lahutati Viljandimaa ning Tartumaast lõunaosa, mil hiljem sai nimeks Võrumaa, kõik maakonnakeskused said linnaõiguse. Kaalukamad olid poliitilised ümberkorraldused. Eestimaad muudeti rohkem Venemaa sarnaseks, Piirati nii rüütelkondade kui ka linnade omavalitsust. Rüütelkondade ja maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Kõik mõisnikud Eesti-ja Liivimaal said võrdsed õigused. (+linnaduumad+ muutused maksukorralduses-pearahamaks+ hingedeloendused) Tartu Ülikool varauusajal ja uusajal Tartu Ülikool asutati 1632.a (varauusajal) Selle asutamise jaoks tegeliku töö tegi Johan Skytte. 1632.a ülikoolis õppisid peamiselt rootsi ja soome päritolu tudengid. Vahepeal kui puhkes Vene-Rootsi sõda, viidi ülikool Tallinnasse, kuid Tartusse jõudis see tagasi 1690.aastal. Põhjasõja ajal tegutses ülikool Pärnus. Vene võimud taasavasid ülikooli alles 1802.aastal
annaabi.ee 
