Aeroobse ja anaeroobse energiatootmise vaheline piir on füüsiliselt tuntav! Seda nimetatakse ka anaeroobseks läveks ehk kui koormus veel pisut kasvab, siis läheb energiatootmine üle anaeroobseks. Kuidas ära tunda? Anaeroobne annab endast märku just hapniku võla näol - hingeldamine on keha normaalne tegevus koormuse kasvades, et tõsta hapniku hulka kehas - kuna selle nõudlus on koormuse kasvades tõusnud. Hingeldamine aga annab ka märku, et tegu on juba hapnikuvõlaga ehk senine hingamistempo ei too kehasse piisavalt hapnikku. Anaeroobne energiatootmine - juhul, kui hingeldamine jätkub, siis võid kindel olla, et energiatootmine toimub juba anaeroobselt - ehk hapnikuvõlas. Kuna rasvu ei suudeta ilma hapnikuta lõhustada, siis on nende kasutamine nüüd mängust väljast. Mängu jäävad peamiselt süsivesikud, mille varud on aga piiratud! Anaeroobse miinus on ka see, et ilma hapnikuta energia saamisel on tagajärjeks hulk jääkaineid
Sissehingamine toimub tõmbefaasi lõpul. Käte öö tõukefaas sooritatakse juba täidetud kopsudega. Väljahingamine algab koos jalgade sirutamisega ja kestab kuni löögi lõpuni. Sissehingamine toimub veepinna kohal läbi avatud suu; väljahingamine seevastu kas veepinna all või selle peal samaaegselt läbi suu ja nina. Rinnuliujumises on hingamistsükli kestus pikem kui krooliujumises. Krooliujuja hingamistempo on lühike ja kiire; rinnuliujujal pisut pikem ja rahulikum. Hingamine mõjutab kogu ujumisliigutuste rütmi. Seepärast on kohanemine õigele hingamistehnikale otsustava tähtsusega. Valesti reguleeritud hingamine häirib käte ja jalgade töö kooskõla. Lisaks rinnuliujumise tehnikale, mis siinkohal on kirjeldatud, leidub veel ka teisi rinnuliujumise varianti( erinevad käte ja jalgade liigutustes, hingamise ning tehnika kooskõlastuses)
Aeroobse ja anaeroobse energiatootmise vaheline piir on füüsiliselt tuntav! Seda nimetatakse ka anaeroobseks läveks ehk kui koormus veel pisut kasvab, siis läheb energiatootmine üle anaeroobseks. Kuidas ära tunda? Anaeroobne annab endast märku just hapniku võla näol - hingeldamine on keha normaalne tegevus koormuse kasvades, et tõsta hapniku hulka kehas - kuna selle nõudlus on koormuse kasvades tõusnud. Hingeldamine aga annab ka märku, et tegu on juba hapnikuvõlaga ehk senine hingamistempo ei too kehasse piisavalt hapnikku. 2.3 Aeroobse treeningu eelised 1) Suurenenud hapnikutarbivus 2) Südamelöökide arvu vähenemine (kuna südamemaht on suurenenud, võib olla tipptegijatel rahuolekus isegi ainult 30-40 lööki minutis) 3) Lihaste verevarustuse paranemine ning hapniku efektiivsem kasutamine 4) Vererõhu vähenemine (kuna veresoonte seinad on elastsemad ja mahutavad seega ruumalaliselt rohkem verd)
annaabi.ee 
