kahjustumise ja hävimise, looduslikes vetes kalade ja teiste elusorganismide hukkumise, pinnase ja muldade hapestumise, sattumise koos raskemetallidega joogivette ja toiduainetesse. Kirjanduse andmeil on vihmavees sulfaate 1,03,8 mg/l, merevesi sisaldab umbes 2700 mg/l. Seega ohustavad happevihmad otseselt inimeste joogivett ja sööki. Kui püütakse nn mürgises vees elanud kala ning inimene sööb selle ära, kogunevad toksilised jäätmed kehasse. Samuti põhjustavad happevihmad ka hingamisteedehaigusi nagu näiteks astma, bronhiit. Arvatakse, et happesademed mängivad rolli Alzhaimeri tõves, kuna sellised mürgised kemikaalid nagu elavhõbe ja alumiinium satuvad vihma tõttu mulda. Seejärel imenduvad need metallid näiteks juurviljadesse. Happevihmadest enim koormatud lähialad on Kirde-Eesti ja Kagu-Soome ning Ida- Lapimaa, kuid problemaatilisi alasid on ka industiaalpiirkondade lähemas ümbruses.
3 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO-kool 38E · Leevendab stressi, mis põhjustab enamuse haigustest. · Leevendab pea-, kukla-, kaela- ja seljavalu. · Leevendab ainevahetus- ja seedimisprobleeme. · Leevendab hingamisteedehaigusi ja allergiat. · Ravib närvidest ja vereringeprobleemidest tekkinud hädasid. · Vabastab keha enda loomulike valuvaigisteid. · Stimuleerib immuunsüsteemi. [5] Ajalugu Pole võimalik öelda, millal kasutati reflekoloogiat esimest korda. Kõige varasem märk refleksoloogia kasutamisest on Saqqaras elanud Egiptuse arsti Ankmahori hauakambri seinale tehtud joonis. See pärineb aastatest 2500 2330 eKr ja kujutab kahte meest, kes tegutsevad kahe teise mehe jalgade kallal
Oma aromaatsuse tõttu tuleb taime kuivatada kiirelt - hämaras, sooja õhuga ruumis. Kogu taim on väga tugeva aroomiga. Iisop sisaldab palju lenduvaid õlisid ja seetõttu kasutatigi seda vanasti aromaatse maitse- ja ravimtaimena. Tänu tema desinfitseerivale toimele on taime kasutatud haiguste eemalepeletamiseks. Iisopi värsked lehed sobivad vere- ja lihatoitude, salatite, boolide, likööride ja teejookide valmistamiseks. Õitest ja lehtedest tehtud teega on ravitud hingamisteedehaigusi: nohu, köha, haiget kurku ja bronhiiti. Stimuleerib soolestiku ja maksa tegevust ja viib organismist välja üleliigse vee. Tal on ka söögiisu tõstev toime. Teeks kuivatatakse õitsevaid võrseid või siis lehti ja õisi. Ravimteeks pannakse klaasi kuuma vee kohta teelusikatais ürti. Lase veidi aega haududa. Iisopiteed juuakse lonkshaaval kogu päeva jooksul 1-3 tassitäit. Keemiline koostis Iisop on väga rikas eeterlike õlide poolest, eriti enne õite puhkemist. Eeterlikud
annaabi.ee 
