vahus (eriti ohtlik) jne. Formaldehüüd tekitab vähesegi sisalduse puhul kahjulikke nähte: silmade ärritust, peavalu, iiveldust, väsimust ja nahaärritust. Siseõhu formaldehüüdisisaldus on kõige kõrgem sügisel kütteperioodi alguses, kui siseõhk on niiske. Osoon (O3) tekib kiiresti ja suures koguses välisõhu fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena elektrilaengute toimel. Ruumis on osooni allikateks elektrifiltrid, laserprinterid, koopiamasinad. Osoon põhjustab hingamistakistust ning mõjutab ensüümide sisaldust kopsus ja veres, inimese infektsioonitundlikkus suureneb. Radoon tekib raadiumi 226/88 (poolestusaeg 1622 a) aeglasel lõhustumisel. Raadiumi leidub Eestis peamiselt diktüoneemakildas ning eriti paljandite ja puistangute kohal. Radooni poolestusaeg on ainult 3,8 päeva. Tekkinud tuumad lõhustuvad korduvalt ja kiiresti, kuni tekib aeglaselt lõhustuv radoon 210/82, mille tolm jääb valdavalt ruumi ning on ohtlik inimese tervisele sissehingamisel.
Ainet kasutatakse tihti pidudel. Tarvitajate hulgas on see tuntud nimetuste all "geebekas", "gamma", "kork" või "sport". Viimane tuleneb kulturistide arvamusest, et aine kasutamine aitab kaasa lihasmassi kasvule. GHB võib mõjuda organismile nii rahustavalt, heaolu tunnet tekitavalt kui ka stimuleerivalt. Näiteks suurendab GHB amfetamiini või ecstasy stimuleerivat mõju ja alkoholi või rahustite rahustavat mõju. Aine tarbimine võib esile kutsuda ka unisust, peapööritust, hingamistakistust, oksendamist, krampe, vererõhu langust jne. GHB mürgistused on põhjustanud ka surmajuhte. Suu kaudu võttes ilmneb mõju 15-30 minuti pärast. Eestis kuulub GHB narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja nimetuse all naatriumhüdroksübutüraat, olles lubatud kasutada meditsiinis üldanesteetikumina, kuid vaid 20% lahusena 10 ml ampullides. KETAMIIN Puhas ketamiinhüdrokloriidi pulber on valge värvusega. Meditsiinis ja veterinaarias
mis tuleb ületada õhu liikumapanemisel. Ripsepiteel sisaldab karirakke, mis toodavad lima. Ripsepiteel võngub rütmiliselt, liigutades seda katvat limakihti neelu suunas. Sissehingamisel hingamisteedesse sattunud bakterid ja võõrkehad ehk tolm kleepuvad lima külge ja nad transporditakse koos limaga neelu kaudu makku, kus maohape nad kahjutuks teeb. Kui ripsepiteel on muutunud liikumatuks, hakkab lima hingamisteedesse kogunema, mis suurendab hingamistakistust ja põhjustab köhareflekti. Ripsepiteeli muudab liikumatuks nt nikotiin. 19. Restriktiivsed ja obstruktiivsed muutused, spirograafia võimalused nende muutuste eristamisel. Hingamismehhaanika häired 1. Restriktiivsed - kopsude avardumisvõime on piiratud. Peamiselt hingamissüsteemi venitatavuse vähenemine. Fibroos, ehk kopsu paremhüümi armkoestumine põletiku tagajärjel 2. Obstruktiivsed - Õhku juhtivad hingamisteed on ahenenud, mistõttu suureneb voolutakistus.
annaabi.ee 
