Laktaat annab spordis teavet: treeningkoormuse koormustsoonide treeningvahendite koormuse intensiivsuse kohta Aeroobne lävi Aeroobse läve juures treenimine on tervise aluseks ning selle osakaal treenituse parandamisel väga suur. Aeroobsel lävel on laktaadi sisaldus veres kuni 2 mmol/l. (varieerub spordialadel) Koormustestil tunneb spordiarst aeroobse läve ära järsu tõusuna hingamissageduses, ventilatsioonis ja hapnikutarbimises enne, kui organism satub hapnikuvõlga. Tavaliselt juhtub see umbes 2040 pulsilööki allpool täielikku hapnikuvõlga sattumist ehk anaeroobset läve. (Treenitud sportlastel võib olla ka vahe 10 lööki). Aeroobne treening Aeroobse läve ümbruses treenides paraneb organismi võime teha pikaajaliselt rahuliku intensiivsusega tööd. Organism saab küllaldaselt hapniku ning seetõttu arendab
· lapse kiindumusest emasse ja pere teistesse täiskasvanutesse, · täiskasvanute ja eakaaslastega suhtlemiskogemuse vähesusest, · kindla päevarütmi puudumisest kodus, · eneseteenindamisoskuste ja hügieeniharjumuste vähesusest jpm. Kui rühma personal ei ole kohanemisperoodil mõelnud läbi oma tegevusi, võib see lapse jaoks tuua kaasa raske kohanemise Kuidas eristame erinevaid kohanemise tasemeid? Kohanemise ajal võib märgata füsioloogilisi muutusi lapse hingamissageduses ja südametegevuses. Lapse organism teeb kõik selleks, et kohaneda uue keskkonnaga. Psühholoogiline kohanemine nõuab seniste stereotüüpide vastavusse viimist ümbritseva keskkonna uute nõudmistega. Sotsiaalne kohanemine eeldab lapselt koostegevust uute inimestega, rühma normide ja tavade omaksvõttu, uute rollide õppimist. Isegi rahuldava kohanemise korral võib lapsel esineda isutust, unehäireid ja väsimust. Tuttavad tegevused võivad ununeda. Sellist lühiajalist arengu
tähelepanuväärselt sarnasel viisil. (Lloyd Leno, H. 02.03.2011) Muusika abil on võimalik vähendada valu, leevendada lihaspingeid ja kahandada emotsionaalset stressi. On täheldatud ka soodsat toimet hormoon- ja immuunsüsteemile. (Elenurm, T. & Kasmel, A. & Kidron, A. & Rüütel, E. & Teivelaur, M. & Traat, U. 1997) Muusikaga saab mõjutada aju aktiivsust, samuti organismi biokeemilisi protsesse, mis väljenduvad hingamissageduses ning südamerütmi, vererõhu ja ainevahetuse muutustes. (Feldman, I. 2005) Teadlased on kindlaks teinud, et muusikal on kindel, kuid iga inimese puhul erinev mõju südame füsioloogilistele protsessidele. Paljud teadusuuringud baseeruvad stimulatiivse (iseloomulikeks parameetriteks kiire tempo, rõhutatud rütm, suhteline valjus, vahelduv dünaamika, palju staccatot, lai diapasoon, etteaimamatud muutused, äkilisus) ja sedatiivse
annaabi.ee 
