mõjutavad pikliku aju neuronite talitlust. 1. Regulatsioon närvisüsteemi kaudu reguleeritakse sisse-ja väljahingamise perioodilist vaheldumist aga ka hingamise sügavust. Peale hingamiskeskuse võtavad regulatsioonist osa uitnärv, diafragma närv ja roiete vahelistele lihastele minevad seljaaju närvid, mis lähtuvad seljaaju rinnasegmentidest. Närvid ja hingamiskeskus innerveerivad hingamislihaseid (diafragma ja roietevahelised lihased). Regulatsiooni juures on oluline ka hingamislihastelt ja hingamiselunditelt pärinev informatsioon hingamiskeskusele. Sissehingamine: sissehingamise ajal diafragma liigub allapoole ja tekib diafragma venitus. Venitus tekib ka bronhides ja kopsualveoolides ning pingestuvad välised roietevahelised lihased (vt. sissehingamise mehhanisme). Kõik need lihased omavad oma seintes venituse suhtes tundlikke retseptoreid, mis nüüd erutuvad sissehingamise ajal. Erutus saadetakse mööda uitnärvi sensoorseid kiude piklikku ajju. Erutuse tagajärjel tekib
3. Ventilaatorravi rakendatakse, kui CPAP-maskist ei piisa hüpokseemia vähendamiseks või selle kasutamine on vastunäidustatud, kuid patsient vajab käsitsi ventilleerimist hingamispuudulikkuse raviks või hingamissageduse vähendamiseks Astmapatsiendi põetus Astma on bronhi limaskestade põletikuline haigus, mis võib süveneda. Astmahoo ajal bronhe ümbritsev sile lihaskude tõmbub kokku, limaskest tursub ja limaeritus suureneb. See nõuab hingamislihastelt pingsamat tööd, raskendab hapniku saamist ja põhjustab hingeldust. Hingamine ja vereringe Jälgimine · Patsient hingeldab, väljahingamine on raskendatud, kiunuv. Lisaks esineb köha ja sekretsioon hingamisteedest. Rohke kollakas või rohekas röga võib olla infektsiooni tunnus. · Hingamissageduse tõus >30/min · Hingamise abilihaste kasutamine · Hingamiskahinate nõrgenemine
neuronite talitlust. 1. Regulatsioon närvisüsteemi kaudu reguleeritakse sisse-ja väljahingamise perioodilist vaheldumist aga ka hingamise sügavust. Peale hingamiskeskuse võtavad regulatsioonist osa uitnärv, diafragma närv ja roiete vahelistele lihastele minevad seljaaju närvid, mis lähtuvad seljaaju rinnasegmentidest. Närvid ja hingamiskeskus innerveerivad hingamislihaseid (diafragma ja roietevahelised lihased). Regulatsiooni juures on oluline ka hingamislihastelt ja hingamiselunditelt pärinev informatsioon hingamiskeskusele. Sissehingamine: sissehingamise ajal diafragma liigub allapoole ja tekib diafragma venitus. Venitus tekib ka bronhides ja kopsualveoolides ning pingestuvad välised roietevahelised lihased (vt. sissehingamise mehhanisme). Kõik need lihased omavad oma seintes venituse suhtes tundlikke retseptoreid, mis nüüd erutuvad sissehingamise ajal. Erutus saadetakse mööda uitnärvi sensoorseid kiude piklikku ajju
annaabi.ee 
