1 mool glükoosi annab oksüdatsioonil alati 180 *16 = 2880 kJ (688 kcal) energiat ja selleks kulub 6 mooli hapnikku. Seega võib arvutada ühe liitri O2 kohta eralduva energia, mida nimetatakse soojusväärtuseks e. energiaekvivalendiks: glükoosi soojusväärtus on 2880 kJ/(6*22,4)l = 21,4 kJ/l Keskmised soojusvääärtused: Rasvadel 19,6 (19,2) kJ/l Sahhariididel 21,15 (21,4) kJ/l Valkudel 19,6 (19,3) kJ/l Hingamiskoefitsient, HK (RQ) = VCO2/VO2 Glükoosi metabolismil on hingamiskoefitsient: 6/6 = 1, rasvade korral 0,71 ja valkudel korral 0,85. Orienteeruvalt võiks kehakaalu hinnata kaaluindeksi järgi: Kaaluindeks = kaal / pikkus2 (Kaal kilogrammides, pikkus meetrites) Optimaalne: 20 - 25 Kerge ülekaal: 26 - 30 Mõõdukas ülekaal: 31 - 35 Suur ülekaal: 36 - 40
• Laktaadi (piimhappe ) kontsentratsioon veres on alla 2 mmol/l vere kohta • Südame löögisagedus 120 – 130 x min • Rasvapõletus – allpool aeroobset läve töötades 12. Aneroobne lävi. • Töö intensiivsus, mil piimhappe kontsentratsioon veres hakkab järsult tõusma – 4 mmol/l – jalad muutuvad raskeks, tekib valu – töö tuleb peatada • Energiatootmine toimub valdavalt anaeroobse glükolüüsi teel • Hingamiskoefitsient tõuseb üle ühe • Pulss 160 -170 x min • Parim aeroobne treening – veidi alla anaeroobset läve töötades 13. Anaeroobne töövõime. Keha suutlikkus teha tööd hapniku osavõtuta. Kaua suudab organism anaeroobsetes tingimustes töötada. Hapnikuvõlg. Kui hingamine ei suuda rahuldada kudede hapnikuga varustamist e. hapnikuvajadus on hapnikulaest suurem, sooritavad lihased tööd hapnikupuuduse tingimustes. Hapnikuvõla suurus oleneb töö intensiivsusest ja kestvusest.
impulssvoogu, toodavad suhteliselt rohkem piimhapet). Töö intensiivsus, mil piimhappe kontsentratsioon veres hakkab järsult tõusma – 4 mmol/l – jalad muutuvad raskeks, tekib valu – töö tuleb peatada. Piimhappe hüppeline kasv on tingitud kuna: – Lisanduv energiavajadus tuleb katta üha rohkem anaeroobselt s.t. tekib piimhape – Töösse lülituvad “valged” lihaskiud toodavad rohkem piimhapet *Hingamiskoefitsient tõuseb üle ühe. Pulss 160 -170 x min. Parim aeroobne treening – veidi alla anaeroobset läve töötades Aeroobne lävi. Energiatoomine toimub aeroobse glükolüüsi teel süsivesikutest ja rasvadest Laktaadi (piimhappe ) kontsentratsioon veres on alla 2 mmol/l vere kohta Südame löögisagedus 120 – 130 x min Rasvapõletus – allpool aeroobset läve töötades Lihase ainevahetuse toetamine: - kapillaarvõrgustiku areng (toitainete tarbimine, laguproduktide eemaldamine)
· viimasest söögikorrast möödas 12....14 tundi; · hommik; · komfortne temperatuur; · emotsionaalsest pingest vaba seisund. 5.2 Kalorimeetria Grammkalor on soojushulk, mis kulub 1g vee soojendamiseks 15°C 16°C - ni. kJ - kilodzaul, kCal - kilokalor Uuritava aine energiasisaldust saab mõõta kalorimeetrilises pommis. Kaloriekvivalent e soojusväärtus energiaekvivalent on energia, mis vabaneb toitainete oksüdatsioonil 1liitri hapniku kasutamisel. Hingamiskoefitsient (HK) arvutatakse moodustunud CO2 ja kasutatud O2 suhte alusel. HK oleneb sellest, missugused toitained oksüdeeruvad: Süsivesikutel on HK=1, sest C6H12O6 + 6O2 ? 6CO2 + 6H2O, kuna 6/6=1. Rasvadel HJ=0,7 ja valkudel HK=0,85. 6. Peatükk. TOITUMISE TEOORIAID Toit peab rahuldama nii organismi energia, kui toitainetevajaduse. Ratsionaalse toitumise teoorial põhinevaid soovitusi järgides rahuldatakse organismi vajadusi ainult osaliselt.
vastsündinu vajab min.AV tasemel kõrgemat välistemperatuuri. KAUDNE KALORIMEETRIA on organismi energiakulu mõõtmine tarbitud O2 ja eritunud CO2 mahtude määramise alusel*oluliselt lihtsam ja odavam meetod võrreldes otsese kalorimeetriaga*registreeritakse kopsude ventilatsioon ja määratakse väljahingatava õhu koostis*arvutatakse tarbitud hapniku ja eritunud süsihappegaasi kogus*määratakse hingamiskoefitsient e h-kvotsient: eraldunud CO2 maht / tarbitud O2 mahuga SEEDIMINE on protsesside kogum, mille käigus söödav toit muudetakse organismile omaseks ja viiakse sisekeskkonda.Toit (toiduained) sisaldavad toitaineid: *energiaks, *ehitusmaterjaliks, *regulatoorsete ainete sünteesiks Jämesoole erinevus peensoolest:*ca 1 m pikk, 5-8 cm jämedune, *soolesein on paksem, pikilihaskiht ei ole ühtlane, vaid moodustab käärsoolepaelu kurrulisus ei ole püsiv, *käärsool on fikseeritud kõhuõõne
annaabi.ee 
