langus happelises suunas) ja co KONTSENTRATSIOONI tõus stimuleerivad hingamiskeskust ja genoretseptoreid (hingamine muutub kiiremaks ja sügavamaks). CO2 ja vesinikioone viiakse rohkem välja. Taastatakse normaalne pH. 3 Diafragma närv lähtub neljandast kaelasegmendist, seetõttu on hingamisele kõige ohtlikumad need kahjustused, mis on neljandast kaelasegmendist kõrgemal (esimese nelja kaelasegmendi taseme ja piklikaju tasemel). Hingamisekeskus ei saa hingamislihastele mingit infot/käsklusi saata- tee on läbi lõigatud ja hingamine lakkab. Kui kiirelt tegutseda, peab hakkama kunstlikku hingamist tegema. See võib tekkida ka ajuturse korral (ajukude läheb tursesse). Kui vigastus on neljandast kaelalülist allpool aga rinnasegmentidest kõrgemal (5-8 kaelalüli), siis hingamine toimub ainult diafragma osavõtul. Kui aga vigastus jääb rindkere juurde, siis seda väiksemad on mõjutused hingamisele.
Vesinikioonide kontsentratsiooni tõus (ph langus happelises suunas) ja co KONTSENTRATSIOONI tõus stimuleerivad hingamiskeskust ja genoretseptoreid (hingamine muutub kiiremaks ja sügavamaks). CO2 ja vesinikioone viiakse rohkem välja. Taastatakse normaalne pH. Diafragma närv lähtub neljandast kaelasegmendist, seetõttu on hingamisele kõige ohtlikumad need kahjustused, mis on neljandast kaelasegmendist kõrgemal (esimese nelja kaelasegmendi taseme ja piklikaju tasemel). Hingamisekeskus ei saa hingamislihastele mingit infot/käsklusi saata- tee on läbi lõigatud ja hingamine lakkab. Kui kiirelt tegutseda, peab hakkama kunstlikku hingamist tegema. See võib tekkida ka ajuturse korral (ajukude läheb tursesse). Kui vigastus on neljandast kaelalülist allpool aga rinnasegmentidest kõrgemal (5-8 kaelalüli), siis hingamine toimub ainult diafragma osavõtul. Kui aga vigastus jääb rindkere juurde, siis seda väiksemad on mõjutused hingamisele.
Tingimatud refleksid on sünnipärased vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida (imemine, neelamine, seksuaalsed toimingud) mustaine Tingitud refleksid on niisugused vastureaktsioonid, mis on kujunenud ümbritseva keskkonna toimel. (teadmised, KNS: tagaaju - asub pupillirefleksi keskus piklikaju – autonoomsed funktsioonid (reguleerib hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitlust) ajusild – info vahetamine eesaju osade ja väikeaju vahel, paiknevad une ja hingamisekeskus väikeaju – silmaliigutused, tasakaal, liigutuste koordineerimine ja paiknemine ruumis, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. KNS: keskaju Tectum – silmaliigutused, kuulmisega seotud refleksid jm Tegmentum – punatuum (käeliigutused, roomamine), dopamiinergilised juhtteed, KNS: otsaaju (sagarad) kõige paremini arenenud ajuosa Frontaal e otsmikusagar –tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine
annaabi.ee 
