KORDAMISKÜSIMUSED 10.KL. KEEMILISED REAKTSIOONID (õpik lk.68-98) 1. Selgita mõisted: aktiveerimisenergia, keemiline reaktsioon, eksotermiline reaktsioon, endotermiline reaktsioon. 2. Miks vahel keemilises reaktsioonis reaktsioonisegu soojeneb, vahel jahtub? Selgita keem. sidemete tekke ja katkemisega. 3. Soojusefekt ühinemis- ja lagunemisreaktsioonides. 4. Mida näitab keemilise reaktsiooni kiirus? 5. Kuidas on võimalik keemilise reaktsiooni kiirust muuta? Põhjenda. 6. Mis on katalüsaator, katalüüs, inhibiitor, ensüüm? Mis põhimõttel katalüsaator reaktsiooni kiirendab? 7. Mis on pöörduv reaktsioon? Mis on keemiline tasakaal? Näide võrrandina. 8. Kus on tasakaal kasulik? 9. Le Chatelier printsiip. Milliseid tingimusi muutes võib muuta keemilist tasakaalu? 10
8e- |heelium| kik aatomid pavad saavutada tidetud vliskihti. a- elektronideloovutamine-positiivne katioon b-elektronide liitmine- negatiivne anioon. histe e paaride moodustamine-kovolantneside keemilise sidemeid toimub: a) histeelktronpaaride loomine, b) ioonide teke. * keemiline side tekkeks energia vabaneb ST: aatomid lhevad le psivamasse olekusse. * keemiline side lhkumiseks kulub energiat. a+b(100kJ)=c+d(80kJ) *H = 80-100= -20kJ,eraldus 20 kJ a+b(100kJ)=c+d(160kJ) *H = 160-100= 60kJ, hinemis rekatsioonid on vadvalt eksotermilised,sidemete loomine ja lagunemine on endotermilised. * kovalantne side- aatomeid seob hine elektronpaar:-osalevad ainult vliskihi elektronid,mis on paardumata. 1) ksikside sama liiki aatomite vahel. H+H=(HH),H:H......H+Cl=H:CL-igalpool mber :...... H+O+H= HOH : 2)kordsed sidemed :N:+N: N=N,N2..... kov sideme polaarsus kov,mittepolaarne side? H-H,O=O, N(3x-)N vrdsed elektronkihid polaarne kovalntne side H Cl elektrinegatiivsus: vasakult paremale ja alt les.
Naatriumhüdroksiid (NaOH)- Valge tahke aine mis lahustub hästi vees, eraldades seejuures palju soojust. Seda nimetatakse ka seebikiviks, sest rasvade keetmisel naatriumhüdroksiidiga on võimalik saada seepi. Kaltsiumhüdroksiid - Lahustub vees suhteliselt vähe, veega segamisel moodustab lubjapiima. Segatult vee ja liivaga moodustab lubimördi mida kasutatakse ehitustöödel sideainena ning krohvimistöödel. 6. Mis on ühinemis, -lagunemis, -ja neutralisatsioonireaktsioonid? Ühinemisreaktsioonis liituvad omavahel kaks (või ka enam) ainet, moodustades uue aine. Sellega kaasneb enamasti energia eraldumine. Lagunemisreaktsioonis üks aine laguneb kaheks (või enamaks) aineks enamasti aine kuumitamisel Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, kus saaduseks on sool ja vesi, sellega kaasneb soojuse eraldumine. 7. Reaktsioonivõrrandite kirjutamine.
keskn tseeritud töö itab kõrge tö P rantsu lemaailmses ea jõ ö lt ü komm send Lään ud; Prantsu kultuur aktiivse s. unikat e e siooni -Euroopas smaa ü hinemis võrk; ja hea Majand use nõ ing rgad kü t e t ö a d e ökoht amisele 35
annaabi.ee 
