nisu, hirssi ja sorgot. harilik riisi istandus. Tähtsamad kultuurtaimed on mussoonmetsade piirkonnas veel teepõõsas, suhkruroog, õlitaimed, tubakas, puuvill ja dzuut. Dzuut on taim, mille kiududest valmistatakse köisi. suhkruroog . Usulistest tõekspidamistest tingituna on siinsetes piirkondades piiratud liha söömine, mis mõjutab otseselt ka loomakasvatuse levikut ja iseloomu. Hinduistidel on näiteks keelatud veiste tapmine, islamiusulised jälle ei tohi suhu pista sealiha. Sellepärast on traditsioonilised loomakasvatusharud siin vähe levinud. Kui liha süüaksegi, siis peamiselt linnuliha ja kala. Kagu-Aasias leidub ka mitmeid maavarasid, mida järjest enam kasutusele võetakse. Eriti rikas on siinne piirkond tinaleiukohtade poolest, kuid leidub ka teisi metallimaake, kivisütt, naftat ja maagaasi. kivisüsi.
sellele kultuurile panid aluse u 3000 a eKr Indiasse saabunud draviidid. Nende religionn (usund) oli polüteistlik ( mitu jumalat). Õpetus: Hindud usuvad ühte lõpmatusse ülimasse olendisse, kellel on piiramatu hulk kehastusi. Kõik elusolendid nii inimesed kui loomad on osakesed jumalast. Materiaalse maailma loomikseks võtab jumal 3 erinevat kehastust : 1. Brahma looja 2. Visnu hoidja 3. Siva hävitaja Hinduistlikud pühakirjad Hinduistidel on mitmesuguseid erinevatest aegadest pärit pühakirju, mis on kirjutad sanskriti keeles. Vanimad kirjutised on Rigveda hümnid 2 at ema. Hilisemad on Upanisadid. Olulised pühakirjutised on ka : 1. Puraanad 2. Ramajana 3. Mahabharata 4. Bhagavadgita kõige populaarsem Kastisüsteem Kogu ühiskond on jagatud üksteisest sõltumatuteks rühmadeks ehk kastideks, kus igal rühmal on oma roll ja koht ühiskonnas : 1
Pühad kohad on ka meie enda sees ja neid kutsutakse Chakrateks, neid on kehal 7. chakrad 1. Sahasrara Chakra pea peal 2. Ajna Chakra/Trikuti kulmude vahel 3. Vishuddha Chakra kurgu piirkonnas 4. Anahata Chakra rinna piirkond 5. Manipura Chakra päikese põimik 6. Svadhisthana Chakra allpool vööd 7. Muladhara Chakra selja algus Elu Elul on 4 etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3. Erakuna elamise aeg 4. Kerjava askeedin rändamise aeg Hinduistidel on kastid ehk suletud ühiskonna kihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. surm KASTID JAGUNEVAD: 1. Brahmaanid ehk preestrid 2. Ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid 3. Vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised 4. Suudrad ehk teenijad ja orjad Hinduistid ei austa surnukeha, see põletatakse ära ning hing pääseb vabaks Aegade lõpp
c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. 10. Kas toodud väide on õige või vale: Kõigel kolmel usundil on 1 jumal - kristlased - muhameedlased - hinduistid (väide on vale, hinduistidel on 3 peajumalat) B rea küsimused 1.tuua välja Kolm Keskaja filosoofia joont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele
harjutuste ja askeesi, liikudes ühelt tasandilt teisele. Hinduismi arusaamade järgi inimese hing ei sure koos kehaga, vaid sünnib erinevates kehades taas (e sansaara; uuestisünd e rekarnatsioon). Uuestisünd toimub seni, kuni toimub hinge vabanemine (e mokša). Sansaara e taaskehastumise põhjuseks on iha, kiindumus, rumalus ja see, et ebatõelist peetakse tõeliseks. Seetõttu on hinduistidel kombeks oma surnud põletada (e vabastada surematu hing – aatman – kehast) ja surnu tuhk ning tuleriida jäänused puistatakse pühasse Gangese (või mõnda teise) jõkke või merre. Hinduismis peetakse nii inimese kui ka looma elu pühaks. Eriliselt pühendunud hinduistid järgivad ahimsa (e vägivallatuse) põhimõtet, keeldudes söömas liha ning püüdes mitte tappa ühtegi elusolendit
Eelistada tulevat niinimetatud väikesi narratiive, mis tegelevad üksikjuhtumitega. Samas võiks mõistet suured narratiivid positiivses tähenduses püüda kasutada just puhtkirjanduslike, üksikule keskenduvate ja üksnes esteetiliste taotlustega tekstide kohta. Teoreetilised tekstid. 20. sajandi juudi kirjanikke Kristlasi, juute ja muhameedlasi nimetavad religioonidevahelise dialoogi otsijad sageli üheskoos raamaturahvaiks. Muidugi on pühad raamatud olemas ka hinduistidel, zoroastrianistidel, budistidel, taoistidel, konfutsianistidel ja teiselgi iidsetel uskudel. Eelnimetatud kolme ühendab aga see, et pühakirja alusmaterjal on neil sama – kristlaste Piibel kätkeb juudiusu alustekstid tervikuna, aga ka Koraan on tegelikult otsene väitlus Vana Testamendiga. 20. sajandi kirjanike hulgas on erakordselt palju juudi päritolu isikuid. Näiteks Marcel Proust ja Franz Kafka.
annaabi.ee 
