Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Keskkonnamõju hindamise skeem keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse põhjal Iseseisev töö keskkonnakorralduse meetmetes Koostajad: ... Juhendaja: ... Tartu 2015 Sisukord Keskkonna mõju hindmise skeem...........................................................................3 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 4 Keskkonna mõju hindmise skeem Kasutusloa taotlemise esitamine kjlöcfk Taotluse vastuvõtmine KMH algatamata jätmine KMH algatamine Otsusest teavitamine
kaotab mõtte. Tavalisemad tõenäosused on: STANDARDMÄÄRAMATUS (u): ca 68% LAINENDMÄÄRAMATUS k=2 tasemel (U, k=2): ca 95% Mõõtetulemus esitatakse koos määramatuse piiridega, kujul: vastava suuruse tähis= (mõõtarv ± määramatus) ja ühik. Näiteks: pikkus l= (34,7±0,5) mm Määramatuse hindamisel tuleks kõigepealt kasutada tervet mõistust. Seejärel rakendada kogu mõeldavat infot, mis on olemas. Väga sageli valitaksegi määramatuse hindmise meetod selle järgi, mis info on olemas. Mõnedel standardiseeritud testmetoodikatel on standardi poolt ette antud, milline on määramatus, kuid see saab olla eesätt väga standardiseeritud metoodikate puhul. Määramatuse korrektse hindamise puhul tuleb kaaluda kõiki võimalikke määramatuse allikaid. NB! Kvantitatiivselt arvesse võtta tuleb neid määramatuse allikaid, millel on märgatav kaal. Määramatuse esitamisel kasutataksesoovituslikult järgmisi tähistus: u(..
täidetud vastvalt lepingule) ja tagasiside andmine, eesmärkide saavutamist toetav stimuleerimissüsteem, ühesuguste tegutsemismudelite loomine, ühised koostööprojektid. Tarnijad kategoseeritakse A,B,C rühma A-võtmetarnijad.(kadumisel võimatu leida varutarnijat) B-ettevõttele olulised tarnijad. (kui on olemas varutarnija siis pole kadumisel probleeme) C- aeg ajalt ostetakse väikseid koguseid Tarnija suutlikkuse hindmise protsessis hinnatavad aspektid: ettevõtte majanduslik olukord, ettevõtte finantsaruanded, tarnimisvalmidus, tehnilised võimalused ja/või oskused, kvaliteedi juhtimise süsteem ja kvaliteediprotsessid, toodete/teenuste nõutav kvaliteeditase, tarnija tegutsemise vastavus kliendi organisatsiooni ostupoliitikale, tarnija eeldatav tarnevõime, tarnija arenguvõimalused ja -soov, tarnija kohanemisvõime, osutatavate logistikatoimingute tase,
kaotab mõtte. Tavalisemad tõenäosused on: STANDARDMÄÄRAMATUS (u): ca 68% LAINENDMÄÄRAMATUS k=2 tasemel (U, k=2): ca 95% Mõõtetulemus esitatakse koos määramatuse piiridega, kujul: vastava suuruse tähis= (mõõtarv ± määramatus) ja ühik. Näiteks: pikkus l= (34,7±0,5) mm Määramatuse hindamisel tuleks kõigepealt kasutada tervet mõistust. Seejärel rakendada kogu mõeldavat infot, mis on olemas. Väga sageli valitaksegi määramatuse hindmise meetod selle järgi, mis info on olemas. Mõnedel standardiseeritud testmetoodikatel on standardi poolt ette antud, milline on määramatus, kuid see saab olla eesätt väga standardiseeritud metoodikate puhul. Määramatuse korrektse hindamise puhul tuleb kaaluda kõiki võimalikke määramatuse allikaid. NB! Kvantitatiivselt arvesse võtta tuleb neid määramatuse allikaid, millel on märgatav kaal. Määramatuse esitamisel kasutataksesoovituslikult järgmisi tähistus: u(..
On hindamise olemusest räägitud (seda peab kindlasti lugema) + lapse hindamise dokumentatsiooni vorm (seda oleks ka oluline lugeda). Koostöö lapsevanematega (seda loe ka), pööra tp sellele, mis toimub väljaspool lasteaeda ehk mis nõustamis/hindamis süsteem väljaspool lasteaedu. + loe ka arengukeskkonna kohandamist ja planeermist. Aga pole nii oluline see kolmas ptk nii oluline pole ( ära sellele nii keskendu) aga 4 pkt on ka jälle oluline ja 5 pkt loe ka läbi. Hindmise objekt: Mis on hindamise obkektiks ja mida üldse hinnata/uurida. Hindamise objektiks on laps ja tem arengukeskkond: hinnatakse lapse oskuste taset ja võimeid(ehk peidetud asjad ehk lähima arengu tsoon, seda on ta võimalik teha koos tsk-ga, et tal on huvi seda teha juba, aga täies ulatuses ise veel ei oska).2) Aga erivaj peaks ka keskkonda süveneda: püüda selgitada, kas keskkonnas on mingid asjad, mis