Valimi moodustasid ainult need lapsed, kellel mõõdeti pikkus ja kaal nii sünnil kui ka ühe aasta vanuselt. Seega artiklis kasutati 3885 lapse andmeid, kellest 1916 olid tüdrukud ja 1969 poisid. 2.2.2. Meetodid Hüpoteesi kindlaks tegemiseks jagati lapsed vastavalt füüsilises antropoloogia keskuse kehastruktuuri uurimiseks välja töötatud pikkuse-kaaluklasside meetodi abil viide pikkuse- kaaluklassi. Selleks jagati kõigepealt lapsed nii kaalu kui pikkuse järgi kolme hindeklassi. Need kolm hindeklassi olid väiksed, keskmised ja suured. Klassidesse jaotamiseks arvutati nii pikkuse kui ka kaalu puhul keskväärtus ning standardhälbed. Need väärtused arvutati poiste ja tüdrukute puhul pärast sündi ja aasta vanuselt mõõdetud väärtuste põhjal. Keskväärtusele liites või lahutades standardhälbe, saadi piirid keskmiste klasside jaoks. Kõik, kelle mõõtmed jäid alla poole keskmise klassi alumist piiri, loeti väikeste klassi ja need, kelle
t kartulit (6000 söötühikut). Maade viljakuse Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul 3. Humiinained (humiin ja näiteks muldade lupjamisel hindamiseks on kasutusele võetud 100- aminohapeteks. Valgurikaste taimejäänuste (N ulmiin) moodustavad huumuse kõige seotakse huumushappeid. punktiline hinde-skaala e. 10 hindeklassi: sisaldus vähemalt 2% ja C:N suhe alla 25... vatsupidavama osa, mis ei lahustu 100. - väga head mullad 30) siis osa aminohappeid laguneb lõpuni ja keemiliselt. Tugevalt seotud 90. - väga head mullad eraldub CO2, H2O ja NH3 (ammoniaak). savimineraalidega. Mikroorganismide 80
tingimustest. Looduslik viljakus jaguneb: 1) efektiivne see mille tegelikult kätte saame; 2) potensiaalne viljakus, millist saagikust on suuteline andma; 3) tehisviljakus inimene on looduslikku viljakust suuren-danud jaguneb omakorda efektiivseks ja potensiaalseks. Mullaviljakuse hindamine. Näiteks: 3 t kaera (3000 söötühikut) või samalt põllult 18 t kartulit (6000 söötühikut). Maade viljakuse hindamiseks on kasutusele võetud 100-punktiline hinde-skaala e. 10 hindeklassi. 1. olemasoleva seisu boniteet 2. perspektiivboniteet kõik mulla parandamisvõimalused Mulla boniteediks on metsakasvukohatüüp. Metsaboniteet näitab metsa headust. Metsa- kasvukohatüüp näitab mulla headust. Parimad on: sinilille kasvukohatüüp, jänesekapsa, sõnajala ja ka naadi kasvukohatüüp. Aluspõhi, pinnakate, lähtekivimid Eestimaa aluspõhja moodustavad vanaaegkonna settekivimid, mis on tekkinud alam-kambriumis
Looduslik viljakus jaguneb: 1) efektiivne - see mille tegelikult kätte saame; 2) potensiaalne - viljakus, millist saagikust on suuteline andma; 3) tehisviljakus - inimene on looduslikku viljakust suuren-danud - jaguneb omakorda efektiivseks ja potensiaalseks. Mullaviljakuse hindamine. Näiteks: 3 t kaera (3000 söötühikut) või samalt põllult 18 t kartulit (6000 söötühikut). Maade viljakuse hindamiseks on kasutusele võetud 100- punktiline hinde-skaala e. 10 hindeklassi: 100. - väga head mullad 90. - väga head mullad 80. - head mullad 70. - head mullad 60. - keskmised mullad 50. - keskmised mullad (Eesti keskmine on 41) 40. - halvad mullad 30. - halvad mullad 20. - väga halvad mullad (Peipsi äärsed maad) 10
annaabi.ee 
