1. Kokkuvõtete tegemine Igale vestlusele võib järgneda hindaja eneseanalüüs, et järgneval vestlusel vigu mitte korrata. 2.Tulemuste üldine (mitte personaalne) analüüs, avalikustamine Analüüsida tuleb ka hindamisprotsessi käigus tekkinud hindamisvigu, mis võivad olla seotud hindamislehe väljatöötamisega, puuduliku küsimustiku, või hindamissituatsiooniga, (vt ptk Ebaõnnestunud valik II osas) Hindamisvead võivad muuta hindamisotsust ning mõjutada oluliselt tulemust. Hindamistulemused tuleb dokumenteerida. 5 Vestluste perioodi lõpus tuleb teostada analüüs, teha kokkuvõtted ja avalikustada. Avalikustatakse aid kokkuvõte. 3.Tulemuste rakendamine (administratiivsete otsuste täitmine) Tulemuste põhjal võetakse vastu otsused, mis on aluseks:
• Üliõpilane ja juhendaja kui autorid!? • Konverentsid, seminarid, ümarlauad • Uurimistööl põhinevate praktiliste lahenduste pakkumine • Uuring kui isiklik kapital Konstruktvaliidsuse suurendamine. Huvipakkuv konstrukt näiteks soorituse tase, võimekus Mittehuvipakkuv konstrukt Muutuja (variable): näiteks: motivatsioon, testiärevus, testi keele oskus vms Juhuslikud vead näiteks hindamisvead, registreerimise või sisestamise vead Mitmete operatsionaliseeringute või mõõtmisviiside kasutamine. UURIMUSTE HINDAMISE KRITEERIUMID • Konstruktvaliidsus – mil määral on meile teoreetiliselt huvipakkuvad konstruktid uurimuses edukalt operatsionaliseeritud • Seesmine valiidsus – mil määral uurimisplaan võimaldab teha põhjalikke järeldusi sõltumatu muutuja mõjust sõltuvale muutujale
Juht peaks vestluse käigus: ● Andma hinnangu eelmise perioodi tegevusele (ka enda osale selles); ● Panema paika plaanid järgmiseks perioodiks. Juht saab ettekujutuse töötaja arenguvõimalustest, soovidest, võimete rakendatusest, koolitusvajadusest. Töötaja saab ettekujutuse oma nõrkadest ja tugevatest külgedest, praegustest ja tulevastest ülesannetest, ülemuse arvamusest ja hoiakutest. Vestluse tulemused protokollitakse. HINDAMISVEAD Hindaja isikust tulenevad vead: Osaline tajumine; “info pakkimine”; ebakindlus; eelarvamused; liigne rangus / leebus; keskpärasuse sündroom; stereotüübid; atributsiooni (omistamise) põhiviga; normi väärhindamine; silmatorkavam tundub tähtsam; hüpoteesi kinnitavad näited jäävad paremini meelde; isikliku vastutuse osa määratlemine; konkreetsete näidete ülehindamine; realiseerimata võimaluste alahindamine. Töötajasse suhtumisest tulenevad vead: