IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) peamised eesmärgid on: * hinnata objektiivselt teaduslikku informatsiooni kliimamuutuste erinevate aspektide kohta, * hinnata keskkonna- ning sotsiaalmajanduslikku mõju kliimamuutusele, * formuleerida realistlik kasvuhoonegaaside küsimuse juhtimise strateegia. IPCC ei vii ise läbi uuringuid ega kliima seiret, hindamine põhineb publitseeritud teaduslikul/tehnilisel kirjandusel. IPCC-s saavad osaleda ÜRO ja WMO liikmed. Esimene IPCC hindamisraport koostati 1990. aastal ning see mängis olulist rolli Rahvusvahelise Kliimamuutuste Raamkonventsiooni Läbirääkimiskomitee (Intergovernmental Negotiating Committee for a UN Framework Convention on Climate Change) loomisel, mis 15 kuud peale asutamist kiitis heaks kliimamuutuste raamkonventsiooni. Vt. IPCC esimene hindamisraport Teine hindamisraport, Kliimamuutus 1995, viis läbirääkimisteni, mille tulemusena sõlmiti Kyoto Protokoll. Vt. IPCC teine hindamisraport
Novembris kogunevad Keenia pealinnas Nairobis ÜRO kliimamuutuse raamkonventsioonile Kyoto protokolli emalepingule allakirjutanud. Neid asuvad ründama valitsusvälised organisatsioonid, kes kutsuvad üles tõsisematele tegudele emissioonide vastu pärast protokolli praeguste tingimuste aegumist aastal 2012. Üks mitteametlike vestluste teemasid saab kokkusaamisel olema valitsustevahelise kliimamuutuste komisjoni neljas hindamisraport, mis peaks valmima järgmisel aastal. Aruande tööversioon viitab, et murdepunktide ja positiivse tagasiside ideed mängivad selles väikest rolli. Tõenäoliselt prognoosib see aastaks 2100 keskmist üleilmset soojenemist kolme kraadi võrra. Kuigi mõni hoiatab tagasisideefekti ja murdepunktide peatse saabumise ületähtsustamise eest, nõustub enamik kliimateadlasi, et kliima võib muutuda järsku, mitte tasapisi. Paraku ei võeta seda piisavalt arvesse poliitika kõrgematel astmetel
Põld, E. 2013. I juhtimistasandi standardtegevuste juhiste (sop) väljatöötamine päästetöödel elupäästevõimekuse tagamiseks sektsioontüüpi korrushoonetes. Publitseerimata lõputöö. Sisekaitseakadeemia. Tallinn Seletuskiri „Ehitusseaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu juurde“. Eesti Kaubandus – Tööstuskoda kodulehelt www.koda.ee/public/EHS_ja_VeeS_eelnou_seletuskiri_03.01.2013.doc välja otsitud 29.10.2013 Suurkivi, T. 2011. EU CREMEX Hindamisraport. Siseministeerium Tegevusvaldkonnad. Päästetööd. Päästeameti kodulehelt http://www.rescue.ee/ida/tegevusvaldkonnad/paastetood/ välja otsitud 08.11.2013 Tulving, E. 2002. Mälu. Tartu ülikooli kirjastus. Visio Standard ja Visio Professional võrdlus. Microsoft kodulehelt http://support.microsoft.com/kb/896660/et välja otsitud 16.03.2014 38 TABELITE JA JOONISTE LOETELU
annaabi.ee 
