Riias andnud välja Baltische Monantschrifti. Uuris rootsiaegse TÜ ajalugu ja Põhjasõja ajalugu Arnold Feuereisen- arhivaar Riias, oli ka Riia Ajalooseltsi juht Ernst Seraphim- lisaks üksikuurimistele kirjutas ka Balti ajaloo järjekordse üldkäsitluse, aga see ei saanud vist nii popiks kui Arbusowi oma. Uuris ka kloostriajalugu. August Seraphim- ilmselt eelmise vend, mitte nii kuulus. 1870. aastate lõpu "brošüürisõda" . Bruinigk ja Samson-Himmelstierna võistlesid omavahel semstvoküsimuse üle (maapiirkondade kohalikud omavalitsused), Bruinigk oli nende vastu ja Himmelstierna poolt, sest see oleks progress! Viimane oli ka Urvaste mõisnik ning sealjuures Hurda kirjasõber! Lahvatas baltisakslaste endi diskusiooniga. Päästis valla tartlane Hermann Samson-Himmelstierna. Samson oli hariduselt insener – Tartu-Valga raudteeliini projekteerija, Tartu-Tapa liini insener. Oli liberaal, kes leidis, et balti eriõiguset
tänapäevaseid tsiviilõigusnorme. Talupoeg oli uue seaduse kohaselt vaba. Ta võis minna kuhu tahtis, mõisnik ei olnud temast enam huvitatud. 1866 vallaomavalitsuse seadus, millega suurendati talurahva omavalitsuslikke õigusi ja eraldati talurahvas mõisahärra võimust. Kohaliku õiguse allikad olid äärmiselt mitmekesised. Allikad olid oma sisult ja päritolult kooskõlastamata. 1830.a alustati kohaliku õiguse kodifitseerimisega (Samson von Himmelstierna). 1845 Balti seaduste kogu- kaheköiteline. I köide sisaldas seadusi valitsusasutuste kohta, kohtuasutuste ja ka kiriku asutuste kohta. Talupoegade kohta käivaid asutusi ei olnud mainitud. II köide sisaldas seisuste mitmesuguseid õigusi ja eesõigusi. Seisustest oli mainitud aadlikud, linlased ja vaimulikud. Talupoegadel olid oma normid, sest Talurahva seadused moodustasid omaette kodifikatsiooni. 1864.a avaldati Fr.G.von Bunge Balti Seaduste kogu III köide ehk Balti Eraseadus
näitasid ka talupojad rahunemise tendentsi. 1842. aasta vähesedki mõtted jäid kõik realiseerimata. Tsaarivalitsus otsustab 1846. aastal moodustada uue talurahvaseaduse väljatöötamiseks Läänemere kubermangude komitee. Nagu varasemadki komiteed, koosnes seegi mitme huvipoole esindajatest riigiametnikud ja kohalike rüütelkondade esindajad. Selles segakomisjonis oli reformimeelseid esindamas taas Fälkersahm ning samuti reformimeelne Samson von Himmelstierna. Töötatakse välja uus talurahvaseaduse projekt, mis paljuski sarnaneb 1842. aasta ideedega. See projekt läheb arutlusele ja Liivimaa 1847. aasta Maapäev võtab ka selle projekti niiöelda vastu. 1849. aastal kuulutab Nikolai I ka selle välja. Siinkohal tuleb silmas pidada, et seadus kehtestatakse ainult Liivimaa jaoks, Eestimaa jaoks ei muutu midagi. Oli paljuski prooviseadus, pidi esialgu kehtima ainult kuus aastat. Sisu: seaduse kohaselt
annaabi.ee 
