Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hilk" - 5 õppematerjali

Mõisted muldade kohta
1
docx

Mõisted muldade kohta

*mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil,mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev*okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt,st koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. *väljauhtehorisont-heledat värvi suuremateraline liivakas horisont näit seda,et muld on vaesunud tumedast ja peenemast toitainerikastest saviosakestest-leetumine-areneb eriti välja liivmuldadel.ROHTLATE MULLAD-kontinentaalses kliimas,kus aastane sademete hilk on tasakaalus auramisega,tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad *kamardumine-huumuse kogunemine.*poorne huumushorisont mahutab palju vett.KÕRBETE JA POOLKÕRBETE MULLAD-kuivad ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad,sest sademed on vähe ja soolad püsivad mullas*kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske,märgadel soolamuldadel kergem

Geograafia → Geograafia
30 allalaadimist
Kursuse töö-Diagrammid excel´is
29
xls

Kursuse töö "Diagrammid excel´is"

diagrammil tabelite ees, võime teha järelduse kuidas see õnnestus. Töö protsessis õppisime selgeks kuidas ehitada üheksa erinevaid diagrammide tüüpe ning milliseid andmeid nad ette toovad. Diagrammid lubavad näidata selliseid andmeid ja teha selliseid võrreldusi, mis on peaaegu võimatu tabelis näidata - see ongi Excel-is töötamise põhimõte. Veel saime teada, et diagrammide sees võib ka palju muutusi teha, selleks on mõeldud suur hilk tööristaid. Tänu sellele tööle sain mina väga palju uut teada ja loodan,et need teadmised lubavad mulle kergemini uurimis- ja teadustöötega tegeleda. Kirjanduse loetelu: 1) "Diagrammid Excel-is"; Koostanud Galina Kazban 2) http://www.emara.ee 3) "Eesti Päevaleht" 4) Eesti statistikaamet 5) "Fontes" 6) Wikipedia, vaba entsüklopeedia 7) http://www.zdorovje.ru/vitamins

Muu → Teadustöö alused
55 allalaadimist
Ehitusmaterjalid
19
docx

Ehitusmaterjalid

Kuluvuskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis, kuhu asetatakse uuritava materjali tükid(nt. Killustik) · Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %-des mahakulunud tolmu näol. LÖÖGITUGEVUS · Löögitugevuse iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormustele. · Löögitugevust kontrollitakse standardse proovikeha purustamise löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hilk MUUD OMADUSED Keemiline püsivus · Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul · Keemiliselt agresiivses keskkonnas tuleb kasutada keemiliselt püsivamaid materjale või katta neid vastava kaitse kihiga. Kiirgustihetus · Kiirgustiheduse all mõistetakse materjali vüime neelata radioaktiivset kiirgust · Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahumass ja

Ehitus → Ehitus alused
95 allalaadimist
Geotehnika alused
17
odt

Geotehnika alused

Peamiselt esinevad savikad pinnased suhtelise niiskusega üle 0,8wl. Tuleb teha kuivendustöid. Kõik teise paikonna tüübi süvendid ja normidega ettenähtud madalamad muldkehad luuluvad kolmadasse paikonda. Geotehinka alused Pinnase külmakerkelisus Vee külmumine pinnases. Külmakerge- Pinnase mahu muutus. Muldkeha veereziim. Muldkeha asuva niiskuse hilk W ei ole aasta läbi konstantne ja muutub vastavalt valemile. W= (A+B+C)-(D+E+F) A- muldkehale langevate sademete hulk. B- ümbritsevast loodusest juurdevoolava vee imbumine muldkehasse. C- veeaur + seotud vesi + niiskus punnasevee kapillaartõusust. D- vee ärvool muldkehast. E- vee aurustumine muldekalt. F- vee imbumine muldkehast alumistesse kihtidesse. Lisaks sademetele mõjutavad meldkeha veereziimi märkmisvöörselt veel

Geograafia → Geoloogia
10 allalaadimist
Rakendusbioloogia õppematerjalid
31
pdf

Rakendusbioloogia õppematerjalid

§ Hüpotermia ehk alajahtumine on kehatemperatuuri langemisel alla 35´C. Kui kehatemperatuur langeb 12 alla 25`C siis inimene sureb. Äge hüpotermia tekib enamasti vette sattumisel. Inimese temperatuur langeb alla 35´C 5` vees ~1 tunniga, 10`C vees ~2 tunniga ja 15`vees ~4-5 tunniga. § Külmas: o naha veresooned anenevad, nahk muutub kahvatuks, ,nahast läbi voolava vere hilk väheneb ja kehapinnale kantava soojuse hulk langeb; o higieritus väheneb ja vee aurustamisele kulub vähem soojust; o intensiivistub soojuse tootmine lihastes, seega ainevahetus intensiivistub ning tekivad külmavärinad. § Külmavärinad on lihaste rütmilised värinad, lihased toodavad sooja kasutades energiaallikana peamiselt glükogeeni. § Kuumas:

Bioloogia → Bioloogia
137 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun