Võideldes välja iseseisvuse ja seda hoida, võites eurovisiooni lauluvõistluse, kuuluda Euroopa Liitu ning kasutada ühisraha EURO on juba suur samm näitamaks, et Eesti rahvas on keegi. Kuid leidub ka negatiivsed külgi meie rahvuses. Eestlasi peetakse isekateks ning kadedateks, kes tihtipeale leiab millegi, mille üle pahameelt üles näidata. Mõeldakse, et oleme tagasihoidlikud inimesed. See arvamus on välja kujunenud mitmeidkümneid aastaid tagasi. Hiljutu toimunud valimiste ajal said inimesed minna hääletama selle erakonna poolt, kes meie mõtteid ja soove riigi tegemistes edasi annaks. See võimalus oli kõigil eesti kodanikel, kes olid 18.eluaasat täis. Mulle ei meeldi, kui hiljem nurisetakse selle üle, et miks halvad erakonnad juhivad meie riiki ja Eestis ei ole hea elada, eriti kui seda teevad inimesed, kes pole oma võimalust kasutanud, et hääletada selle poolt kes talle meeldis. Eestil on raskusi
Üleüldiselt on Eesti selles arvestuses häbiväärselt madalal kohal. Tundub, et sotsiaalhüvitiste kärpimise teel viiaksegi Eesti 5 rikkaima euroopa riigi hulka. Kuigi tõesti võrreldes Eesti riiki mõne Lõuna Aafrika vabariigiga siis meil läheb siin tõesti hästi. Aga see ei ole mingi näitaja kui võrrelda ennast kolmandamaailma riikidega ja tunda enda üle uhkust. Võib-olla üks parimaid näiteid sellest, et Eesti alles pürgib tõelise heaoluriigini on hiljutu toimunud majandussuruti, millest riik siiani toibub. Mis toimus sellel ajal Eestis; inimesi vallandati, paljud pered jäid ilma oma toetustest ning pidid ots otsaga välja tulema sellest raskusest. Üldiselt kannatas kogu riik. Võrreldes seda sama aega aga Taaniga, kus sotsiaalne heaolu on väga kõrge, seal ei olnud majanduslangus tava elus tundagi. Selle asemel, et inimesed oleksid kaotanud oma töö, vähendati lihtsalt nende töökoormust. Selle tulemusena jäi inimestele
Üleüldiselt on Eesti selles arvestuses häbiväärselt madalal kohal. Tundub, et sotsiaalhüvitiste kärpimise teel viiaksegi Eesti 5 rikkaima euroopa riigi hulka. Kuigi tõesti võrreldes Eesti riiki mõne Lõuna Aafrika vabariigiga siis meil läheb siin tõesti hästi. Aga see ei ole mingi näitaja kui võrrelda ennast kolmandamaailma riikidega ja tunda enda üle uhkust. Võib-olla üks paimaid näiteid sellest, et Eesti alles pürgib tõelise heaoluriigini on hiljutu toimunud majandussuruti, millest riik siiani toibub. Mis toimus sellel ajal Eestis; inimesi vallandati, paljud pered jäid ilma oma toetustest ning pidid ots otsaga välja tulema sellest raskusest. Üldiselt kannatas kogu riik. Võrreldes seda sama aega aga Taaniga, kus sotsiaalne heaolu on väga kõrge, seal ei olnud majanduslangus tava elus tundagi. Selle asemel, et inimesed oleksid kaotanud oma töö, vähendati lihtsalt nende töökoormust. Selle tulemusena