48.DAM. Seadis, mis muudab digitaalsignaali analoogsignaaliks. 49.ADM ehitamise idee loenduri ja DAM baasil. 50.Reversiivne loendur. Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. 51.Mis asi on mitte-kahendloendur? 52.ADM-FLASH. 53.Järjestikuse aproksimeerimise printsiip ADM ehitamiseks. 54.TTL-Schottky olemus. Küllastus reziimi vältimisega on võimalik vähendada hilistust. See saavutatakse Schottky dioodide abil. Transistori kollektori siirdega ühendatakse rööbiti Schottky diood. Schottky dioodi päripingelang on väiksem, kui transistori kollektori siirdel. Seetõttu juhitakse üleliigne baasivool läbi Schottky dioodi. See takistab transistori minekut sügavasse küllastusse ja vähendab sulgumisaega. Analoogelektroonika 1.Transistori kasutamine võimenduselemendina. 2.Analoog- ja digitaalelektroonika erinevus. 3
naabritele. Kanali oleku algoritmid koonduvad kiiremini ja kalduvad vähem silmuseid tekitama, kuid on arvutuslikult keerukamad, nõuavad rohkem arvutusvõimsust ja mälu ning on seetõttu kallimad. Mõõdustikud - Marsruutimistabelid sisaldavad mingeid edastusteed iseloomustavaid mõõte, mille alusel töötavad marsruutimisalgoritmid. Keerukamad marsruutimis-algoritmid võivad kasutada mitme eri mõõdu kombinatsiooni. Mõõdumuutujatena võidakse kasutada teepikkust, usaldatavust, hilistust, ribalaiust, koormust, sidekulusid. 23. Marsruutimise protokollid Autonoomsüsteemide sisese suhtluse protokollid. RIP (Routing Information Protocol, "marsruutimisinfo protokoll") on laialt realiseeritud lauaarvutite võrgutoodetes. Marsruutimistabel sisaldab järgmised andmed: sihtvõrk, järgmine vahejaam (nt. marsruuter), kaugus (teelõikude, s.t. vahejaamade arvu kujul), taimerid, lipud. RIP hoiab tabelis ainult parimat marsruuti.
puutuja läbi karakteristiku käänupunkti. Puutuja poolt ajateljel eraldatav lõik võetakse hilistusajaks . Ainet või potentsiaalset energiat salvestatavate elementide poolt põhjustatud hilistumist nimetatakse mahtuvuslikuks või inertseks hilistumiseks. Väljundsignaali hilistus võib esineda ka puhtal kujul, signaal hakkabki muutuma alles teatud aja möödudes sisendisse antud toimest (transportöör, pikad torujuhtmed jne.). Tüüpilist puhast hilistust nimetatakse transporthilistuseks. Mõlemat tüüpi hilistuse arvestamiseks kuulub tüüplülide nimekirja hilistuslüli, mille ainsaks iseloomustavaks suuruseks on hilistusaeg . Hilistuslüli ei muuda sisendsignaali kuju, kuid toob sisse konstantse hilinemise. xv(t) = xs(t-) kus: on hilistus t on aeg, kus sisend- ja väljundsignaali omavahel võrreldakse. 16. Tüüpilised sisendmõjud. Siirde- ja impulss-karakteristikad.
annaabi.ee 
