keskkonna omast. Peegeldunud raadiolaine võtavad vastu enamasti sama radar ja antenn. Peegeldunud raadiolainete energia moodustab tavaliselt 10 -3 kuni 10 -19 saatja kiirgusenergiast. Radar töötab impulssreziimis, sest nii välistatakse võimsa (kuni mitukümmend MW) saateimpulsi sattumist tundlikku vastuvõtjasse. Objekti otsides muudetakse antenni suunda, indikaatori ekraanilt avastatava peegeldunud impulsi hilistus on võrdeline objekti kaldkaugusega (1 ms vastab 150 m). Indikaatoritena kasutatakse tavaliselt elektronkiiretorusid, mille ekraanile on kantud kaugusringid ja äärele asimuudiskaala. Objekti asimuut määratakse suundantenni asendi järgi momendil, kui objektilt peegeldunud signaal on maksimaalne. Üheaegselt impulsi kiirgumisega hakkab indikaatori ekraani keskmest radiaalselt liikuma elektronkiire tekitatud
n=4...50 5. Sisendi koondumistegur m. see näitab mitu sisendit on lubatud ilma, et muutuks loogika elemendi väljund signaal. m=2..30 Pt + P t + P t 6. Keskmine võimsus tarve. PK = 1 1 2 2 3 3 T P1 - on tarbitav võimsus, suletud olekus P2 - tarbitav võimsus avatud olekus P3 - tarbitav võimsus lülituse üleminekul t1 , t2 , t3 - vastavate reziimide ajalised kestused T = t1 + t2 + t3 7. Hilistus ehk signaali levimise keskmine viide sisendist väljundisse. t 10 + t 01 3 th = 2 2 1 0,5Usisse,max t 10 - viide väljundis, kseemi lülitumisel ühest nulli.
see näitab mitu sisendit on lubatud ilma, et muutuks loogika elemendi väljund signaal. m=2..30 Pt P t P t 6. Keskmine võimsus tarve. PK 1 1 2 2 3 3 T P1 - on tarbitav võimsus, suletud olekus P2 - tarbitav võimsus avatud olekus P3 - tarbitav võimsus lülituse üleminekul t1 , t2 , t3 - vastavate režiimide ajalised kestused T t1 t2 t3 7. Hilistus ehk signaali levimise keskmine viide sisendist väljundisse. t 10 t 01 3 th 2 2 1 0,5Usisse,max t 10 - viide väljundis, kseemi lülitumisel ühest nulli.
vastasmärgiliseks. Seepärast annab andur hetkel t 2=t0+2 signaali temperatuuri alandamiseks. Edasi protsess kordub. Osa ajast , mille võrra signaal hilineb, kulub hälbe likvideerimisele ja osa uue vastasmärgilise hälbe tekitamisele. Tekib võnkuv protsess perioodiga T=2 ja sagedusega f=1/T=1/2, mis on reguleerimissüsteemi ehitusega määratud. Võnkumiste tekkimiseks on olukord kõige soodsam, kui signaalide hilistus objektis ja mõõteriistas on just nii suur, et reguleeriv toime on kogu aeg vastasmärgiline reguleeritava suuruse tegeliku hälbega. Reguleeritava suuruse muutus jääb reguleerivast toimest maha 180°. Kuna regulaator muudab signaali samuti 180°, siis on summaarne faasimuutus 360° ja süsteem läheb igast juhuslikust häiringust võnkuma. Sagedust, millega süsteem sel juhul võngub, nimetatakse süsteemi kriitiliseks sageduseks (omavõnkesagedus).
signaali teoreetiliselt vabas ruumis levinud signaaliga. Fresnelli tsoonide mõju selgutamiseks leiame ellipsoidide "paksuse": Defineerime järgmised mõisted: Pt saateantenni sisenev võimsus Pr0-vastuvõtuantenni poolt vabas ruumis vastu võetav võimsus d saate- ja vastuvõtuantenni vaheline kaugus d - levi hilistus, = , c Gt- saateantenni võimendus Gr vastuvõtuantenni võimendus Vabas ruumis avaldub vastuvõetud võimsus Friisi valemiga: 2 Pr 0 = Pt Gt Gr . Pinna ebaühtlus
Kui timeout on liiga pikk siis see lisab kaotama paariks hetkeks pildi kvaliteedi kui uhenduskanalile vaatama seisvat latentsust ehk teeb uhenduse aeglaseks. pilti. Oletame kui andmed joudsid ruttu sihtkohta ja Ulejaanud teenuste puhul kus pole aeg oluline said vastuse voib varieeruda siis ennem ei saa ikka saata uusi andmeid kui nii biti kiirus kui ka signaali hilistus (e-mail timeout pole naiteks) labi ,seega see raiskab aega. ,ning sellele on seega ka koige vaiksemad nõuded. Kui aga timeout on liiga vaike ,siis paljudel juhtudel ei joua QoS saadetud andmetele kinnitust saada ,ning saatja · Pakettvõrkudes liiluse korralduse (traffic peab koik engineering) mõiste ,,garanteeritud teenuse
annaabi.ee 
