suhe sõjaaegsete liitlastega ja külma sõja problemaatika tõttu oli ta huvitatud suhete jätkumisest Lääne riikidega. Alates 1947. lülitati kiirkorras tasa kõik rahvusliku elemendiga sotsialismi ehitamise plaanid. Areng Baltikumis ja Ida-Euroopas sõjajärgsel perioodil kardinaalselt erinev ei olnud. Kokkupuutepukte rohkem, kui esmapilgul võiks arvata. Poliitilised olud. (EAVI, 264-268, 279-282, 309-314; Kaasik 2016) [L+I] Hilisstalinistlik NSV Liit: võimuvõitluse põhijooned. Stalinism: 1922-53 – Jossif Stalin. Hilisstalinism 1947-1953. Erakorralised muudatused, nt leppimine õigeusu kirikuga, et ühendada rahvast. Järeleandmised rahvuslikul pinnal. Kui olid sõja võidus kindlad, siis hakati nn rahvuslikku NEPi (novaja ekonomitšeskaja politika) tasalülitama. Ideoloogilises sfääris algas huvide kinnikeeramine juba enne sõja lõppu, 1944. aastal. Jätkub sõjajärgsel perioodil.
Moskva sageli samu meetodeid ja vahendeid ning selle protsessi juhtimisega tegelesid ühed ja samad inimesed Kremlis. Rahvuslik sotsialismi ülesehitamine- Poola ja Rumeenia saavad ise seda sotsialismi ülesehitada. See ei kestnud kaua, 1949 eemaldatakse rahvuserinevused ning suruvad peale sovietiseerimisprotsessi (Külm sõda põhjustas seda). POLIITILISED OLUD: (EA VI, 264268, 279282, 309314; Tannberg, 2005; Kaasik 2016) [L+I] Hilisstalinistlik NSV Liit: võimuvõitluse põhijooned: Stalinism- Sõja-järgne aeg kuni Stalini surmani (1953). NSVL partei liikmed olid jagatud kolmeks: 1) Lenini aegsetelt kommunistidelt (Molotov). 2) Keskmine põlvkond (Beria, Malenkov). 3) Noorem põlvkond. J. Stalin võttis ära võimu Lenini aegsetelt kommunistidelt, võimul oli keskmine põlvkond ja noorem põlvkond, kelle vahel pidevalt toimub võimuvõitlus (Edukam on keskmine põlvkond). J. Stalin ei valinud endale võimu pärijat,
saared ning Korea poolsaare põhjaosa. Vastupanu nimetamisväärselt ei osutatud, sõja käik kujunes Punaarmee jaoks suhteliselt kergeks. 2.sept olid NL esindajad kohal, kui Jaapan kirjutas alla tingimusteta kapitualtsiooni aktile. II ms oli lõppenud. Ohvrite arv on erinevates allikates erinev. NL kaotas väidetavasti II ms-s 27 miljonit inimest, sh 6-7 milj sõjaväelast, ülejäänud tsiviilisikud. Tõnu-Andrus Tannberg 15.loeng- 2.aprill Hilisstalinistlik NSVL 1945-1953 1. Sõja „demokraatlik impulss“ ja selle tasalülitamine 2. Majanduse taastamine ja prioriteedid 3. Võimustruktuur ja poliitilised olud 4. Vaimuelu kontrollimehhanismid 5. Välispoliitika 6. Jossif Stalini surm 1.Sõja demokraatlik impulss ja selle tasalülitamine Sõja mõju ühiskondlik-poliitilisele atmosfäärile Elanikkonna eneseteadvuse kasv- Sõda muutis tuntavalt NL pol atmosfääri, mis oli välja kujunenud 1930ndate lõpuks
annaabi.ee 
