Muusikaajalugu Neoklassitsism Impresionismi eitamine · Kahekümnendate aastate algul, kui maailm alles õppis tundma ja jäljendama prantsuse impressionismi muusikat, olid selle maa noored heliloojad jõudnud juba impressionismi eitamiseni. · Küllastumus nii hilisromantilisest dramatismist ning impressinistlikust kõlavärvikultusest olid eelduseks uue muusikalise mõtteviisi neoklassitsismi sünnile Esimese maailmasõjajärgses Euroopas. · Huvi varasemate stiilide vastu ei piirdunud ainult Viini klassikute traditsioonide taaselustamisega, nagu võiks stiilinimetusest eeldada. Tunti huvi ka näiteks renessanss ja barokkmuusika zanrite ja vormide vastu (,,neobarokk"). Neoklassitsism kui üldine loomesuund
tämbrilised võimalused ning harmoonia väljus klassikalistest piiridest, raamidest, mis loob ka kuulaja hinges justkui ahelatest vabanemise tunde, vabaduse. Impressionistlik muusika on minu arvates väga rõõmsailmeline, särav, sest sellele muusikale on iseloomulik pidev voolavus ning selles puuduvad tugevad elamused, võitluspinged. See on romantiline, unistav ja intiimne muusika, mis tekitab hinges rahuolutunde. Impressionistlikku muusikat on kerge kuulata, sest erinevalt hilisromantilisest keerulisest funktsionaalsest harmooniast hakati impressionistlikus muusikas eelistama mitmesuguseid helilaade (näiteks täistoonlaad ja pentatoonika) ning sellega seoses kasutama ka vabamaid harmoonilisi järgnevusi. Lisaks on impressionistlikule muusikale iseloomulik heterofoonia ehk häälte paralleelne liikumine (mitmekordistatud ühehäälsus), erinevate laadide sissetoomine, mitme helistiku üheaegne kõlamine - kõik need muudavad meloodia võimsaks
Uuenduslikud liikumised ei läinud mööda ka Kristjan Rauast, kuid 1903. aastal kodumaale jõudnud, pidas ta 7 veel aastakümneid hiljemgi vajalikuks teha Eestis sama, mida tegid A. Gallén-Kallela ja A. Munthe Põhjamaades 1880. aastatel. Raua vaimsuses valitsesid veel kolmekümnendailgi aastail sajandivahetuse rahvusromantilised kujutelmad. Ta suutis esile manada veenvalt ja polüvalentselt mõjuvaid visuaalseid kujundeid Kreutzwaldi hilisromantilisest kompileeritud tekstist, mis juba Kristjan Raua eluajal kutsus esile kõige erinevamaid kahtlusi ning kriitikat. Nagu kogu Eesti regivärsilises pärandis, pole ka Kalevipoja muistendites ja lauludes kuigivõrd vihjeid kangelase välisele kujule, on kirjeldatud vaid suurust, ebaloomulikku jõudu, häid kavatsusi ja vähest mõistust nende teostamiseks. Sajandi algul Euroopa tärkava modernismi ühest keskusest Münchenist kodumaale saabunud Kristjan Raud valis oma
annaabi.ee 
